Nende esimesel kohtumisel palus Srila Bhaktisiddhanta Sarasvati
Thakura Srila Prabhupadat levitada vedalikke õpetusi inglise keeles.
Järgnevatel aastatel osales Srila Prabhupada Gaudiya Mathi töös, kirjutas
kommentaari "Bhagavad-gitale" ja alustas 1944. aastal ingliskeelse ajakirja
Back to Godhead ("Tagasi Jumala juurde") välja andmist, mis ilmus kaks korda
nädalas. Tänapäeval jätkavad tema õpilased ajakirja välja andmist rohkem kui
kolmekümnes maailma eri keeles.
1947. aastal omistas Gaudiya Vaisnavate Ühing Srila
Prabhupadale tiitli "Bhaktivedanta", tunnustades sedasi tema teadmisi
filosoofias ja pühendumust Jumalale. 1950. aastal, viiekümne nelja aasta
vanuselt loobus Srila Prabhupada perekonnaelust ja võttis vastu vanaprastha
staatuse, et pühendada kogu oma aeg uurimustööle ja raamatute kirjutamisele. Ta
siirdus pühasse Vrndavana linna, kus elas väga tagasihoidlikes tingimustes
kuulsas keskaegses Radha-Damodara templis. Järgnevate aastate jooksul pühendas
ta end täielikult uurimustööle ja kirjanduslikule tegevusele. 1959. aastal
võttis Srila Prabhupada vastu loobumuslikult elava sannyasi staatuse.
Sealsamas, Radha-Damodara templis, alustas ta ka tööd oma
suurteose "Srimad-Bhagavatami" ("Bhagavata-Purana") paljuköitelise ja
kommentaaridega varustatud tõlke kallal. "Srimad-Bhagavatam" koosneb
kaheksateistkümnest tuhandest värsist. Samas kirjutas Srila Prabhupada
väikesemahulise raamatu "Lihtne reis teistele planeetidele".
1965. aastal, pärast "Srimad-Bhagavatami" esimese kolme köite
ilmumist, sõitis Srila Prabhupada Ameerika Ühendriikidesse, et viia ellu oma
vaimse õpetaja poolt määratud missioon. Mõne aasta jooksul andis ta välja üle
kuuekümne köite tõlkeid, kommentaare ja ülevaatlikke artikleid India
filosoofilise ja religioosse kirjanduse klassika hulka kuuluvatest teostest.
Kui Srila Prabhupada jõudis 1965. aastal prahilaeval New Yorki,
ei omanud ta praktiliselt mitte mingisuguseid elatusvahendeid. Alles pärast
aastapikkust võitlust paljude raskustega asutas ta 1966. aasta juulis
Rahvusvahelise Krsna Teadvuse Ühingu (ISKCON). Kui Srila Prabhupada 14.
novembril 1977. aastal siit maailmast lahkus, oli tema poolt juhitud ühing
kasvanud ülemaailmseks konföderatsiooniks, mis koosnes rohkem kui sajast
asramast, koolist, templist, instituudist ja põllumajanduskommuunist.
1968. aastal asutas Srila Prabhupada USA West Virginia
osariigis esimese eksperimentaalse vedaliku põllumajanduskommuuni. Innustatuna
edust, lõid tema õpilased hiljem mitmeid samalaadseid kommuune USA-s ja
mujalgi.
1972. aastal rajas Srila Prabhupada Läände esimese vedaliku
alg- ja keskharidussüsteemi, asutades Dallases (USA) gurukula kooli. Sellest
ajast alates on tema õpilased oma õpetaja juhenduse kohaselt organiseerinud
koole kogu maailma lastele kaks tähtsamat ISKCONi haridussüsteemi
keskust asuvad praegu Vrndavanas ja Mayapuris (India).
Srila Prabhupada andis idee ka mitme rahvusvahelise
kultuurikeskuse ehitamiseks Indias. Ümber Sridhama Mayapuri keskuse Bengalimaa
lääneosas on plaanis üles ehitada vaimne linn; selle hiigelprojekti elluviimine
võtab aega üle kümne aasta. Vrndavanas on ehitatud suursugune Krsna-Balarama
tempel ja hotell kogu maailmast kokkusõitvate külastajate jaoks. Suured ISKCONi
kultuuri- ja hariduskeskused asuvad Bombays ja paljudes teistes India
suuremates linnades.
Siiski on Srila Prabhupada kõige tähtsam panus tema raamatud.
Pälvinud esitatu autoriteetsuse, sügavuse ja mõtteselguse tõttu õpetlastelt
kõrge hinnangu, kasutatakse neid raamatuid paljudes ülikoolides autoriteetsete
õpikutena. Srila Prabhupada teoseid on tõlgitud rohkem kui seitsmekümnesse
maailma eri keelde. "Bhaktivedanta Book Trust" (kirjastus, mille ta rajas 1972.
aastal oma teoste kirjastamiseks) on saanud suurimaks kirjastuseks maailmas,
mis avaldab India filosoofilist ja religioosset kirjandust.
Vaatamata oma aukartustäratavale eale reisis Srila Prabhupada
kaheteistkümne aasta jooksul neljateistkümnel korral ümber maailma, pidades
loenguid kuuel kontinendil. Vaatamata äärmisele hõivatusele ei katkestanud
Srila Prabhupada hetkekski oma kirjanduslikku tegevust. Tema teosed kujutavad
endast tõelist vedaliku filosoofia, religiooni, kirjanduse ja kultuuri
entsüklopeediat.
Järgnevalt sellest, mida mõned õpetlased
on öelnud Srila Prabhupada raamatute kohta...
"Selles ilusas tõlkes on Srila Prabhupada tabanud
Gita sügavat pühendumuslikku vaimu ning varustanud teksti üksikasjalike
kommentaaridega India ühe olulisema ja mõjukama pühaku Sri Krishna Chaitanya
läbinisti autoriteetset traditsiooni järgides."
Dr. J. Stillson Judah
Religioonide ajaloo emeriitprofessor ja
Berkeley Library Graduate Theological Unioni
direktor
"Bhagavad-gita nii nagu see on on sügavalt tunnetatav,
võimsalt tajutav ja imeliselt selgitatud teos... Ma pole kunagi näinud
ühtegi Gita väljaannet, mis omaks sedavõrd tähelepanuväärset kõla
ja stiili. See on kahtlematult terviklik teos... See teos omandab olulise
koha kaasaja inimese intellektuaalses ja eetilises elus väga pikaks
ajaks."
Dr. S. Shukla
Professori abi keeleteaduse alal,
Georgetown University
"See Gita lõplik väljaanne on tänu oma laialdastele
kommentaaridele iidse Vedaliku tarkuse, luule, poliitika ja
ajaloo varamu. See peaks olema kasulik õpik tudengitele ning
teatmeteos religioonile spetsialiseerunud teadlastele, samuti aga
sobiv teos üldiseks sissejuhatuseks Vedalikku kultuuri ning seda mitte
üksnes õpetlase vaatepunktist, vaid eluaegset praktikat omava isiku vaatepunktist.
See on pühendumus, mille Srila Prabhupada on värsside arutluses tabanud
ning mida teised kommentaatorid pole suutnud avaldada. Sel põhjusel
on Bhagavad-gita nii nagu see on möödapääsmatult oluline teos India
religioosse traditsiooni mõistmiseks."
Dr. David Herron
Religiooni teaduskond,
Manhattan College
Ülaltoodu on ainult väike valimik sadadest soosivatest
hinnangutest, mida kogu maailma õpetlased on BBT raamatutele
andnud.