9. Peatükk: Kõige väärtuslikumad teadmised

Bhagavad-gītā nii nagu see on 9.27


yat karoṣi yad aśnāsi
yaj juhoṣi dadāsi yat
yat tapasyasi kaunteya
tat kuruṣva mad-arpaṇam


yat — ükskõik mida; karoṣi — sa teed; yat — ükskõik mida; aśnāsi — sa sööd; yat — ükskõik mida; juhoṣi — sa pakud; dadāsi — sa loovutad; yat — ükskõik mida; yat — ükskõik milliseid; tapasyasi — askeese sa sooritad; kaunteya — oo, Kuntī poeg; tat — seda; kuruṣva — tee; mat — Minule; arpaṇam — ohverdusena.

TÕLGE

Oo, Kuntī poeg! Ükskõik, mida sa teed, ükskõik, mida sa sööd, ükskõik, mida sa ohverdad või millest loobud ning ükskõik, milliseid askeese sa sooritad, tee seda ohverdusena Minule.


SELGITUS

Igaühe kohuseks on seada oma elu nii, et ta üheski olukorras ei unustaks Kṛṣṇat. Igaüks peab hinge sees hoidmiseks tööd tegema ning käesolevas värsis soovitab Kṛṣṇa, et seda tööd tuleks teha Tema heaks. Igaüks peab elus püsimiseks midagi sööma, ning seetõttu tuleks süüa Kṛṣṇale pakutud toidu jäänuseid. Iga tsiviliseeritud inimene peab sooritama mingeid religioosseid rituaale ja tseremooniaid ning seepärast soovitab Kṛṣṇa: "Tee seda Minu heaks." Seda nimetatakse arcanaks. Igaühele on omane kalduvus anda annetusi ning Kṛṣṇa ütleb: "Anneta Minule." See tähendab, et kogu ülejääv raha tuleks kasutada Kṛṣṇa teadvuse liikumise levitamiseks. Tänapäeval omavad paljud inimesed kalduvust praktiseerida meditatsiooni, mis ei ole käesoleval ajastul aga praktiline. Kui aga inimene mediteerib Kṛṣṇale kakskümmend neli tundi ööpäevas, korrates Hare Kṛṣṇa mantrat oma palvehelmestel, siis on ta kindlasti suurim mediteerija ja joogi, nagu kinnitatud "Bhagavad-gītā" kuuendas peatükis.

<<<<    >>>>