Kṛṣṇa teadvuses tegutsevad inimesed ei kaldu kunagi kõrvale Jumala Kõrgeima Isiksuse täieliku mõistmise teelt. Omades transtsendentaalseid suhteid Kṛṣṇat teadvustavate isiksustega suudab inimene mõista, et Kõigekõrgem Jumal on materiaalset avaldumist ja isegi pooljumalaid läbiv põhimõte. Transtsendentaalsetes suhetes viibides veendub inimene järk-järgult Jumala Kõrgeimas Isiksuses, ning selline Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei unusta Kṛṣṇat isegi surma hetkel. Loomulikult tõuseb selline inimene Kõigekõrgema Jumala planeedile, Goloka Vṛndāvanale.

Käesolevas seitsmendas peatükis selgitati eelkõige seda, kuidas inimene võib jõuda täieliku Kṛṣṇa teadvuseni. Kṛṣṇa teadvuse arendamine algab suhtlemisest Kṛṣṇa teadvuses viibivate inimestega. Selline suhtlemine on vaimne ning see viib inimese otsesesse kokkupuutesse Kõigekõrgema Jumalaga. Jumala armu läbi mõistab inimene, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Sedasi mõistab inimene ka seda, milline on elusolendi algolemuslik positsioon ning kuidas elusolend unustab Kṛṣṇa ning satub materiaalsete tegevuste köidikuisse. Headtoovates suhetes viibides, järk-järgult Kṛṣṇa teadvust arendades, mõistab elusolend, et Kṛṣṇa unustamise tõttu on ta muutunud materiaalse looduse seadustest sõltuvaks. Samuti mõistab ta, et elu inimkehas on võimalus taastada Kṛṣṇa teadvus ning et see võimalus tuleb lõpuni ära kasutada, et saada osa Kõigekõrgema Jumala põhjendamatust armust.

Selles peatükis arutati paljusid teemasid: kannatusi kogevad inimesed; uudishimulikud inimesed; materiaalset puudust tundvad inimesed; teadmised Brahmanist; teadmised Paramātmāst; sünnist, surmast ja haigustest vabanemine; ning Kõigekõrgema Jumala teenimine. Ometigi see, kes on tõusnud Kṛṣṇa teadvusse, ei hooli nendest erinevatest protsessidest. Ta rakendab end otseselt Kṛṣṇa teadvuse tegevustesse, saavutades sel moel tõepoolest oma algolemusliku positsiooni Jumal Kṛṣṇa igavese teenrina. Sellises puhtas pühendunud teenimise seisundis naudib ta Kõigekõrgema Jumalaga seotud lugude ja õpetuste kuulamist ning Tema ülistamist. Ta on veendunud, et sedasi toimides täituvad kõik tema soovid. Sellist kindlat usku nimetatakse dṛḍha-vrataks, ning see on bhakti-jooga, ehk transtsendentaalse armastusliku teenimise alguseks. Seda kinnitavad kõik pühakirjad. Käesolev "Bhagavad-gītā" seitsmes peatükk on selle veendumuse tuum.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused "Śrīmad Bhagavad-gītā" seitsmendale peatükile, mis käsitlesid teadmisi Absoluudist.