7. Peatükk: Teadmised Absoluudist

Bhagavad-gītā nii nagu see on 7.23


antavat tu phalaḿ teṣāḿ
tad bhavaty alpa-medhasām
devān deva-yajo yānti
mad-bhaktā yānti mām api


anta-vat — häviv; tu — aga; phalam — vili; teṣām — nende; tat — see; bhavati — muutub; alpa-medhasām — vähese arukusega inimeste; devān — pooljumalate juurde; deva-yajaḥ — pooljumalate kummardajad; yānti — lähevad; mat — Minu; bhaktāḥ — pühendunud; yānti — lähevad; mām — Minu juurde; api — samuti.

TÕLGE

Vähese arukusega inimesed kummardavad pooljumalaid ning nende tegevuse viljad on piiratud ja ajalikud. Need, kes kummardavad pooljumalaid, lähevad pooljumalate planeetidele, kuid Minu pühendunud jõuavad lõpuks Minu kõrgeimale planeedile.


SELGITUS

Mõned "Bhagavad-gītā" kommenteerijad väidavad, et ka pooljumalate kummardaja võib jõuda Kõigekõrgema Jumalani, kuid käesolevas värsis öeldakse selgelt, et pooljumalate kummardajad lähevad erinevatele planetaarsüsteemidele, kus elavad erinevad pooljumalad; nii läheb Päikese kummardaja Päikesele ja Kuu pooljumala kummardaja Kuule. Kui keegi kummardab sellist pooljumalat nagu Indra, läheb ta planeedile, kus vastav pooljumal elab. Jumala Kõrgeima Isiksuseni pole võimalik jõuda mõnd pooljumalat kummardades. Seda kinnitatakse siinkohal, öeldes, et pooljumalate kummardajad lähevad materiaalse maailma erinevatele planeetidele, samas kui Kõigekõrgema Jumala pühendunu läheb otse Jumala Isiksuse kõrgeimale planeedile.

Võib tekkida küsimus, et kui pooljumalad on Kõigekõrgema Jumala erinevad kehaosad, siis peaks nende kummardamine lõpuks välja viima sama eesmärgi saavutamiseni. Ometigi ei ole pooljumalate kummardajad eriti arukad, sest nad ei tea, millist kehaosa tuleb toita. Mõned neist on sedavõrd rumalad, et väidavad, justkui oleks mitmeid toidetavaid kehaosi ning erinevaid toitmisviise. See ei kõla just eriti loogiliselt. Kas saab siis keegi toitu manustada näiteks kõrvade või silmade kaudu? Sellised inimesed ei tea, et pooljumalad on Kõigekõrgema Jumala kõiksuse keha erinevad osad, ning oma teadmatusest usuvad nad, et iga pooljumal on eraldiseisev Jumal ning Kõigekõrgema Jumala konkurent.

Mitte ainult pooljumalad pole Kõigekõrgema Jumala erinevad osad, vaid ka tavalised elusolendid. "Śrīmad-Bhāgavatamis" öeldakse, et brāhmaṇad on Kõigekõrgema Jumala pea, kṣatriyad Tema käed, vaiśyad Tema kõht, śūdrad Tema jalad, ning et kõik nad täidavad erinevaid funktsioone. Kui inimene, olenemata olukorrast, teab, et pooljumalad ning samuti ta ise on Kõigekõrgema Jumala lahutamatud osakesed, siis on tema teadmised täiuslikud. Kui ta aga seda ei mõista, jõuab ta planeetidele, kus elavad pooljumalad. Selline inimene ei jõua Jumala pühendunuga samasse sihtkohta.

Pooljumalate õnnistusena saadud tulemused on ajalikud, sest nii planeedid, pooljumalad kui ka nende kummardajad materiaalses maailmas on kaduvad. Seepärast öeldakse selles värsis selgelt, et pooljumalate kummardamise läbi saavutatud tulemused on ajutised, ning seega kummardavad pooljumalaid vähem arukad elusolendid. Kuna Kṛṣṇa teadvuses Kõigekõrgema Jumala teenimisega hõivatud puhas pühendunu saavutab teadmisi ja õndsust täis igavese eksistentsi, erinevad tema saavutused tavalise pooljumala kummardaja saavutustest. Kõigekõrgem Jumal on piiramatu, Tema soosing on piiramatu, Tema arm on piiramatu. Seepärast on Kõigekõrgema Jumala armulikkus Oma puhaste pühendunute suhtes piiramatu.

<<<<    >>>>