7. Peatükk: Teadmised Absoluudist

Bhagavad-gītā nii nagu see on 7.21


yo yo yāḿ yāḿ tanuḿ bhaktaḥ
śraddhayārcitum icchati
tasya tasyācalāḿ śraddhāḿ
tām eva vidadhāmy aham


yaḥ yaḥ — ükskõik, kes; yām yām — ükskõik, millist; tanum — pooljumala kuju; bhaktaḥ — pühendunu; śraddhayā — usuga; arcitum — kummardada; icchati — soovib; tasya tasya — talle; acalām — kõigutamatut; śraddhām — usku; tām — seda; eva — kindlasti; vidadhāmi — annan; aham — Mina.

TÕLGE

Ülihingena olen Ma igaühe südames. Niipea kui keegi soovib kummardada mõnd pooljumalat, teen Ma tema usu kõigutamatuks, nii, et ta saaks pühenduda just sellele jumalusele.


SELGITUS

Jumal on andnud igaühele sõltumatuse ning seepärast juhul, kui inimene ihaldab materiaalseid naudinguid ning tahab siiralt nendeks vahendeid pooljumalatelt, siis mõistab Kõigekõrgem Jumal, kes on Ülihingena igaühe südames, seda soovi ning annab sellele inimesele, mida ta ihaldab. Kõikide elusolendite kõrgeima isana ei sekku Ta elusolendite iseseisvusse, vaid annab neile vahendid oma materiaalsete soovide rahuldamiseks. Võib tekkida küsimus, miks Jumal annab elusolenditele vahendid selle materiaalse maailma nautimiseks, lastes neil sedasi langeda illusoorse energia püünisesse. Vastus seisneb aga selles, et kui Kõigekõrgem Jumal, viibides Ülihingena igaühe südames, selleks vahendeid ei annaks, kaotaks mõtte ka elusolendite iseseisvus. Seepärast annab Jumal igaühele täieliku iseseisvuse teha, mida keegi parajasti ihaldab, kuid Tema lõpliku juhenduse leiame "Bhagavad-gītāst": inimene peab loobuma kõikidest teistest tegevustest ning alistuma täielikult Jumalale. See teeb inimese õnnelikuks.

Nii elusolendid kui ka pooljumalad alluvad Jumala Kõrgeima Isiksuse tahtele ning seepärast ei saa elusolend teenida pooljumalat omaenese tahtest. Samuti ei saa pooljumal jagada elusolendile õnnistust kõrgeima tahteta. Öeldakse, et isegi rohulible ei liigu Jumala Kõrgeima Isiksuse tahteta. Materiaalses maailmas ahastuses olevad inimesed pöörduvad tavaliselt pooljumalate poole, järgides vedakirjanduses antud soovitusi. Inimene, kes ihaldab üht või teist konkreetset õnnistust, võib kummardada vastavat pooljumalat. Näiteks haigele inimesele soovitatakse kummardada päikesejumalat, õpetatust ihaldavale inimesele tarkusejumalannat, Sarasvatīt, ning ilusat naist ihaldavale inimesele jumalanna Umāt, Śiva abikaasat. Sel viisil on śāstrates (vedalikes pühakirjades) antud soovitused erinevate pooljumalate erinevat laadi teenimiseks. Ning kuna üks või teine elusolend soovib nautida teatud materiaalseid võimalusi, annab Jumal talle tugeva soovi saada õnnistust teatud pooljumalalt ning rahuldab seejärel selle soovi. Elusolendi pühendumusliku suhte rajajaks teatud pooljumalatega on samuti Kõigekõrgem Jumal. Pooljumalad ei saa sisendada elusolendeile sellist külgetõmbavust, sest tõuke kummardada üht või teist pooljumalat annab elusolendile Kõigekõrgem Jumal, Kṛṣṇa, kes on Ülihingena kohalolev iga elusolendi südames. Pooljumalad on tegelikult Kõigekõrgema Jumala kõiksuse keha erinevad osad ning seega pole nad Kõigekõrgemast Jumalast sõltumatud. Vedakirjanduses öeldakse: "Jumala Kõrgeim Isiksus viibib Ülihingena ka pooljumala südames ning seetõttu on Tema see, kes täidab elusolendi soovid pooljumalate kaudu. Nii pooljumalad kui ka elusolendid on sõltuvad kõrgeimast tahtest. Nad ei ole Jumalast sõltumatud."

<<<<    >>>>