6. Peatükk: Dhyāna–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 6.6


bandhur ātmātmanas tasya
yenātmaivātmanā jitaḥ
anātmanas tu śatrutve
vartetātmaiva śatru-vat


bandhuḥ — sõber; ātmā — mõistus; ātmanaḥ — elusolendi; tasya — tema; yena — kelle poolt; ātmā — mõistus; eva — kindlasti; ātmanā — elusolendi poolt; jitaḥ — alistatud; anātmanaḥ — selle, kes ei ole suutnud mõistust kontrollida; tu — aga; śatrutve — vaenulikkuse tõttu; varteta — jääb; ātmā eva — seesama mõistus; śatru-vat — kui vaenlane.

TÕLGE

Selle jaoks, kes on oma mõistuse alistanud, on mõistus parim sõber, kuid selle jaoks, kes seda teha pole suutnud, jääb mõistus tema suurimaks vaenlaseks.


SELGITUS

Kaheksaastmelise jooga praktiseerimise eesmärgiks on õppida kontrollima mõistust nii, et sellest saaks sõber inimelu eesmärgi täitmisel. Kontrollimata oma mõistust, on jooga praktiseerimine (lihtsalt esinemise jaoks) üksnes raisatud aeg. See, kes ei suuda kontrollida oma mõistust, elab alati üheskoos oma suurima vaenlasega, ning sedasi läheb ta elu raisku ja ta ei suuda täita selle eesmärki. Elusolendi algolemuslik positsioon on täita kõrgemalt poolt tulevaid korraldusi. Nii kaua kui mõistus on alistamata vaenlane, on inimene sunnitud tegutsema iha, viha, ahnuse, illusiooni jms korralduste kohaselt. Ent kui mõistus on alistatud, nõustub ta vabast tahtest järgima Jumala Isiksuse korraldusi, kes asetseb Paramātmā kujul iga elusolendi südames. Tõeline jooga praktiseerimine tähendab Paramātmā kohtamist südames ja seejärel Tema korralduste täitmist. Kṛṣṇa teadvuse protsessi omaks võttes alistub inimene Jumala korraldustele täielikult ja automaatselt.

<<<<    >>>>