6. Peatükk: Dhyāna–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 6.46


tapasvibhyo 'dhiko yogī
jñānibhyo 'pi mato 'dhikaḥ
karmibhyaś cādhiko yogī
tasmād yogī bhavārjuna


tapasvibhyaḥ — kui askeedid; adhikaḥ — kõrgem; yogī — joogi; jñānibhyaḥ — kui targad; api — samuti; mataḥ — peetakse; adhikaḥ — kõrgem; karmibhyaḥ — kui resultaatide nimel töötajad; ca — samuti; adhikaḥ — kõrgem; yogī — joogi; tasmāt — seepärast; yogī — transtsendentalist; bhava — lihtsalt saa; arjuna — oo, Arjuna.

TÕLGE

Joogi on kõrgemal tasandil asuv kui askeet, empiirik või resultaatide nimel töötaja. Seepärast, oo, Arjuna, ole joogi kõikides olukordades.


SELGITUS

Kui me räägime joogast, siis mõtleme me selle all oma teadvuse ühendamist Kõrgeima Absoluutse Tõega. Seda protsessi erinevate meetodite abil praktiseerivad joogid nimetavad seda eri nimedega. Kui seda ühendusprotsessi praktiseeritakse peamiselt karmaliste tegevuste kaudu, siis on tegu karma-joogaga; kui praktiseeritakse empiirilist meetodit, on tegu jñāna-joogaga; ning kui praktiseerimine on suunatud Kõigekõrgema Jumalaga pühendumuslike suhete loomisele, on tegu bhakti-joogaga. Bhakti-jooga ehk Kṛṣṇa teadvus on kõikide joogasüsteemide lõplik täiuslikkus, nagu selgitatakse järgmises värsis. Jumal kinnitab siinkohal, et selles peatükis kirjeldatud jooga on teistest tegevustest kõrgemal seisev, kuid ta ei ütle, et see oleks parem kui bhakti-jooga. Bhakti-jooga on täis täielikke vaimseid teadmisi ning seepärast ei suuda miski seda ületada. Askeetlus ilma teadmisteta oma olemusest on ebatäiuslik. Empiirilised teadmised ilma Kõigekõrgemale Jumalale alistumiseta on samuti ebatäiuslikud. Ning karmaline tegevus ilma Kṛṣṇa teadvuseta on aja raiskamine. Seepärast on parim jooga praktiseerimise viis eespool nimetatud bhakti-jooga. Seda selgitatakse veelgi täpsemalt järgmises värsis.

<<<<    >>>>