Kṛṣṇa teab täielikult nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. "Bhagavad-gītā" alguses lausus Jumal, et kõik elusolendid eksisteerisid individuaalselt minevikus, nad eksisteerivad olevikus ja nad jäävad individuaalselt eksisteerima ka tulevikus, ka pärast materiaalsetest köidikutest vabanemist. Seega on ta juba vastanud küsimusele individuaalse elusolendi tulevikust. Nüüd tahab Arjuna saada teada, milline tulevik ootab ees ebaedukat transtsendentalisti. Keegi pole Kṛṣṇaga võrdne või Temast kõrgemal seisev. Niinimetatud targad ja filosoofid, kes sõltuvad üksnes materiaalse looduse armust, pole mitte mingil juhul Kṛṣṇaga võrdsed. Seepärast on Kṛṣṇa otsus lõplik ning täielik vastus kõikidele kahtlustele, sest Kṛṣṇa tunneb täiuslikult nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku — kuid Teda ei tunne mitte keegi. Üksnes Kṛṣṇa ja Kṛṣṇa teadvuses viibivad pühendunud mõistavad, mis on mis.