6. Peatükk: Dhyāna–jooga |
Jumala Kõrgeim Isiksus teatab, et see, kes ei võta tarvitusele vastavaid abinõusid mõistuse lahutamiseks materiaalsetest kiindumustest, saavutab vaevalt eneseteadvustamises edu. Püüdlus praktiseerida joogat materiaalsetele naudingutele järele andes on sama, mis üritada süüdata tuld, sellele samal ajal vett peale kallates. Jooga praktiseerimine mõistuse kontrollita on aja raiskamine. Selline joogaetendus võib olla küll materiaalselt tulutoov, kuid vaimse eneseteadvustamise jaoks on taoline tegevus täiesti kasutu. Seepärast tuleb kontrollida mõistust, hõivates seda pidevalt Jumala teenimisega transtsendentaalses armastuses. Olemata pidevalt hõivatud Kṛṣṇa teadvuse arendamisega, pole võimalik saavutada mõistuse üle täielikku kontrolli. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene saavutab lihtsalt jooga praktiseerimise resultaadi, ilma et tal oleks vaja selleks eraldi jõupingutusi teha, kuid jooga praktiseerija ei saa saavutada samasugust edu, jõudmata Kṛṣṇa teadvuse tasandile.