| 6. Peatükk: Dhyāna–jooga |
Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene näeb tõepoolest Jumal Kṛṣṇat kõikjal, ning samuti kõike Kṛṣṇas. Võib tunduda, et selline inimene näeb kõiki materiaalse looduse avaldumisi Kṛṣṇast lahus seisvatena, kuid tegelikult on ta igal hetkel teadlik Kṛṣṇast, teades, et kõik on Kṛṣṇa energia avaldumine. Mitte midagi ei saa eksisteerida Kṛṣṇata ning Kṛṣṇa on kõige eksisteeriva Jumal — see on Kṛṣṇa teadvuse peamine põhimõte. Kṛṣṇa teadvus tähendab armastuse arendamist Kṛṣṇa vastu. See on positsioon, mis on kõrgem isegi materiaalsest vabanemisest. Sellel Kṛṣṇa teadvuse tasandil, kõrgemal eneseteadvustamisest, saab pühendunu Kṛṣṇaga üheks selles mõttes, et olles täidetud armastusest Kṛṣṇa vastu on Kṛṣṇa tema jaoks kõik. Siis tekivad Jumala ja pühendunu vahel lähedased suhted. Selleni jõudnud elusolend ei kohta kunagi hävingut ning Jumala Isiksus ei kao kunagi ta silme eest. Kṛṣṇaga liitumine on vaimne häving, kuid pühendunu jaoks sellist ohtu ei eksisteeri. Seda kinnitatakse "Brahma-saḿhitās" (5.38):
Sellel tasandil ei kao Jumal Kṛṣṇa kunagi pühendunu pilgu eest, ning samuti ei kao selline pühendunu Jumala silmist. Sama kehtib ka joogi puhul, kes näeb Jumalat Paramātmāna enese südames. Sellisest joogist saab aja jooksul puhas pühendunu, kes ei suuda enam hetkegi elada, nägemata Jumalat enese südames.