6. Peatükk: Dhyāna–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 6.3


ārurukṣor muner yogaḿ
karma kāraṇam ucyate
yogārūḍhasya tasyaiva
śamaḥ kāraṇam ucyate


ārurukṣoḥ — see, kes on just alustanud jooga praktiseerimist; muneḥ — targa; yogam — kaheksaastmelist joogasüsteemi; karma — töö; kāraṇam — vahendid; ucyate — öeldakse olevat; yoga — kaheksaastmeline jooga; ārūḍhasya — selle, kes on saavutanud; tasya — tema; eva — kindlasti; śamaḥ — kõikide materiaalsete tegevuste peatamine; kāraṇam — vahendid; ucyate — öeldakse olevat.

TÕLGE

Sellele, kes alles alustab kaheksaastmelise joogasüsteemi praktiseerimist, on vahendiks töö; joogas juba kaugele jõudnule on aga lõppeesmärgi saavutamise vahendiks materiaalsete tegevuste peatamine.


SELGITUS

Kõigekõrgemaga ühendusse astumise protsessi nimetatakse joogaks. Seda võib võrrelda trepiga, mis viib kõrgeima vaimse eneseteadvustamiseni. See trepp algab elusolendi madalaimatest materiaalsetest tingimustest ning lõpeb täieliku eneseteadvustamisega puhtas vaimses elus. Vastavalt kõrgusele tuntakse selle trepi astmeid erinevate nimede all. Kuid kokkuvõttes nimetatakse seda treppi tervikuna joogaks, mille võib jagada kolme ossa, nimelt jñāna-joogaks, dhyāna-joogaks ja bhakti-joogaks. Trepi algust nimetatakse yogārurukṣu tasandiks ning kõrgeimaks astmeks on yogārūḍha.

Mis puutub kaheksaastmelisse joogasse, siis püüdlusi selle alguses siseneda meditatsiooni reguleerivate printsiipide järgimise läbi ja erinevate istumisharjutuste praktiseerimist (mis on enam või vähem kehalised harjutused) vaadeldakse kui resultaatidele suunatud materiaalset tegevust. Kõik sellised tegevused viivad aga mõistuse täieliku tasakaalu saavutamiseni, mis võimaldab kontrollida oma meeli. Kui inimene on meditatsiooni praktiseerimises edasi jõudnud, lõpetab ta kõik segavad mõttetegevused.

Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene tõuseb aga otsekohe meditatsiooni tasandile, sest ta mõtleb alati Kṛṣṇast. Ning olles pidevalt hõivatud Kṛṣṇa teenimisega, on ta kõikidest materiaalsetest tegevustest loobunud.

<<<<    >>>>