6. Peatükk: Dhyāna–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 6.26


yato yato niścalati
manaś cañcalam asthiram
tatas tato niyamyaitad
ātmany eva vaśaḿ nayet


yataḥ yataḥ — ükskõik, kus; niścalati — on kindlasti häiritud; manaḥ — mõistus; cañcalam — värelev; asthiram — püsimatu; tataḥ tataḥ — sealt; niyamya — reguleerides; etat — seda; ātmani — eneses; eva — kindlasti; vaśam — kontroll; nayet — tuleb allutada.

TÕLGE

Ükskõik, kuhu mõistus oma väreleva ja ebakindla loomuse tõttu ka ei eksleks, tuleb ta sealt kindlasti enese kontrolli alla tagasi tuua.


SELGITUS

Mõistus on loomult värelev ja ebakindel, kuid eneseteadvustamiseni jõudnud joogi peab kontrollima oma mõistust, laskmata mõistusel teda kontrollida. Seda, kes kontrollib mõistust (ja seeläbi ka meeli), nimetatakse gosvāmīks või svāmīks, ning seda, keda kontrollib mõistus, nimetatakse go-dāsaks ehk meelte teenriks. Gosvāmī teab, milline on õige meeleline õnn. Transtsendentaalset meelelist õnne kogedes on meeled rakendatud Hṛṣīkeśa ehk meelte kõrgeima omaniku — Kṛṣṇa teenistusse. Kṛṣṇa teenimist puhastunud meeltega nimetatakse Kṛṣṇa teadvuseks. Sel viisil on võimalik saavutada oma meelte üle täielik kontroll. Ning peale selle on see jooga praktiseerimise kõrgeim täiuslikkus.

<<<<    >>>>