6. Peatükk: Dhyāna–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 6.24


sa niścayena yoktavyo
yogo 'nirviṇṇa-cetasā
sańkalpa-prabhavān kāmāḿs
tyaktvā sarvān aśeṣataḥ
manasaivendriya-grāmaḿ
viniyamya samantataḥ


saḥ — see; niścayena — kõigutamatu sihikindlusega; yoktavyaḥ — on kohustuslik praktiseerida; yogaḥ — joogasüsteem; anirviṇṇa-cetasā — kõrvalekaldumatult; sańkalpa — mõttespekulatsioonidest; prabhavān — sündinud; kāmān — materiaalsetest ihadest; tyaktvā — loobudes; sarvān — kõikidest; aśeṣataḥ — täielikult; manasā — mõistusega; eva — kindlasti; indriya-grāmam — kõiki meeli; viniyamya — reguleerides; samantataḥ — igast küljest.

TÕLGE

Joogat tuleb praktiseerida sihikindlalt ja tugevas usus, hetkekski teelt kõrvale kaldumata. Joogi peab lahti ütlema eranditult kõikidest materiaalsetest ihadest, mis on tekkinud mõttespekulatsioonide tulemusena, ning sel viisil kõiki meeli mõistuse abil täielikult kontrollima.


SELGITUS

Jooga praktiseerija peab omama sihikindlust, et kannatlikult praktiseerida joogat kunagi teelt kõrvale kaldumata. Inimene peab olema kindel oma lõplikus edus ning ta peab järgima jooga praktiseerimise teed kõigutamatu visadusega, heitumata ka juhul, kui ta koheselt edu ei saavuta. Edu on garanteeritud kindlameelsele praktiseerijale. Rūpa Gosvāmī on bhakti-jooga teemal öelnud:



utsāhān niścayād dhairyāt
tat-tat-karma-pravartanāt
sańga-tyāgāt sato vṛtteḥ
ṣaḍbhir bhaktiḥ prasidhyati


"Bhakti-jooga praktiseerimises võib edu saavutada, kui inimene on täis entusiasmi, püsivust ja sihikindlust, täites pühakirjades ettekirjutatud kohustusi, suheldes pühendunutega ning rakendades end üksnes vooruslikesse tegevustesse." ("Upadeśāmṛta" 3)

Sihikindluse suhtes tuleb järgida varblase eeskuju, kes kaotas oma munad ookeanilainetesse. Varblane munes oma munad ookeanikaldale, kuid suur ookeanilaine kandis need minema. Varblane sai seepeale väga pahaseks ning nõudis ookeanilt, et too talle munad tagasi annaks. Kuid ookean ei teinud teda kuulmagi. Siis otsustas varblane ookeani ära kuivatada. Ta hakkas oma nokaga sealt vett välja kandma, ning kõik naersid tema teguviisi üle. Sõnum tema sellisest teost levis, ning lõpuks kuulis seda Garuḍa, Jumal Viṣṇut kandev hiiglaslik lind. Temas tekkis kaastunne selle väikese linnu vastu, ning ta tuli varblast vaatama. Garuḍa imetles väikese varblase sihikindlust ning lubas teda aidata. Garuḍa nõudis ookeanilt, et too viivitamatult varblasele tema munad tagasi annaks, või vastasel juhul võtab ta varblase alustatud töö ise üle. Ookean ehmus sellest ning tagastas varblasele tema munad. Sedasi sai varblane Garuḍa armu läbi õnnelikuks.

Samamoodi võib ka jooga, eriti bhakti-jooga praktiseerimine Kṛṣṇa teadvuses väga raske näida. Kuid igaüht, kes järgib selle põhimõtteid täie sihikindlusega, aitab Jumal Ise, sest Jumal aitab neid, kes end ise aitavad.

<<<<    >>>>