6. Peatükk: Dhyāna–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 6.18


yadā viniyataḿ cittam
ātmany evāvatiṣṭhate
nispṛhaḥ sarva-kāmebhyo
yukta ity ucyate tadā


yadā — kui; viniyatam — eriliselt distsiplineeritud; cittam — mõistus ja selle tegevused; ātmani — transtsendentaalsele tasandile; eva — kindlasti; avatiṣṭhate — tõuseb; nispṛhaḥ — vaba soovidest; sarva — kõikvõimalikeks; kāmebhyaḥ — materiaalsete meelte naudinguteks; yuktaḥ — kindlalt joogas asetsev; iti — sel viisil; ucyate — öeldakse olevat; tadā — sel ajal.

TÕLGE

Kui joogi saavutab jooga praktiseerimise läbi kontrolli oma mõistuse üle ning jõuab transtsendentaalsele tasandile, vabana kõikidest materiaalsetest soovidest, siis peetakse teda kõigutamatult joogasse süvenenuks.


SELGITUS

Joogi tegevused erinevad tavalise inimese tegevustest kõikide materiaalsete soovide, millest keskne on seksuaaliha, lakkamise poolest. Täiuslik joogi on oma mõistuse tegevused allutanud enda kontrollile nii, et ükski materiaalne iha ei saaks enam tema tasakaalu häirida. Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed jõuavad sellise täiuslikkuse tasandini aga automaatselt, nagu seda kinnitatakse "Śrīmad-Bhāgavatamis" (9.4.18-20):



sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayor
vacāḿsi vaikuṇṭha-guṇānuvarṇane
karau harer mandira-mārjanādiṣu
śrutiḿ cakārācyuta-sat-kathodaye

mukunda-lińgālaya-darśane dṛśau
tad-bhṛtya-gātra-sparśe 'ńga-sańgamam
ghrāṇaḿ ca tat-pāda-saroja-saurabhe
śrīmat-tulasyā rasanāḿ tad-arpite

pādau hareḥ kṣetra-padānusarpaṇe
śiro hṛṣīkeśa-padābhivandane
kāmaḿ ca dāsye na tu kāma-kāmyayā
yathottama-śloka-janāśrayā ratiḥ

"Kuningas Ambarīṣa kinnitas esmalt oma mõistuse Jumal Kṛṣṇa lootosjalgadele, seejärel kirjeldas ta üksteise järel Jumala transtsendentaalseid omadusi, tema käed puhastasid Jumala templit, tema kõrvad kuulasid lugusid Jumala tegudest, tema silmad vaatasid Jumala transtsendentaalseid kujusid, tema keha puutus kokku teiste pühendunute kehadega, tema nina tundis Jumalale pakutud lootoseõite lõhna, tema keel maitses Jumala lootosjalgadele pakutud tulasī lehte, tema jalad viisid teda pühapaikadesse ja Jumala templisse, tema pea kummardas Jumala ees ning tema sooviks oli täita Jumala missiooni. Kõik need transtsendentaalsed tegevused on kohased puhtale pühendunule."

Impersonalistliku filosoofia järgijate arvates võib see transtsendentaalne tasand olla sõnades kirjeldamatu, kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese jaoks on selle kirjeldamine väga lihtne ja praktiline, nagu see on ilmne eespool antud Mahārāja Ambarīṣa tegevuste kirjeldusest. Seni, kuni mõistust pole hõivatud Jumala lootosjalgade pideva meenutamisega, pole selliste transtsendentaalsete tegevuste sooritamine võimalik. Jumala pühendunud teenimises nimetatakse neid ettekirjutatud kohustusi seepärast arcanaks ehk kõikide meelte rakendamiseks Jumala teenimisse. Meeled ja mõistus vajavad tegevust. Lihtsalt kõikidest tegevustest loobumine pole praktiline teguviis. Seepärast soovitatakse tavalistele inimestele, eriti neile, kes pole vastu võtnud loobumuslikku elukorraldust, hõivata oma mõistus ja meeled eespool kirjeldatud viisil transtsendentaalsete tegevustega. See on täiuslik protsess transtsendentaalse eesmärgi saavutamiseks, mida "Bhagavad-gītās" nimetatakse yuktaks.

<<<<    >>>>