6. Peatükk: Dhyāna–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 6.10


yogī yuñjīta satatam
ātmānaḿ rahasi sthitaḥ
ekākī yata-cittātmā
nirāśīr aparigrahaḥ


yogī — transtsendentalist; yuñjīta — peab keskenduma Kṛṣṇa teadvuses; satatam — pidevalt; ātmānam — iseennast (keha, mõistuse ja hingega); rahasi — eraldatud paigas; sthitaḥ — asetsedes; ekākī — üksinda; yata-citta-ātmā — alati mõistuses ettevaatlik; nirāśīḥ — kiindumata millessegi muusse; aparigrahaḥ — vaba omanditundest.

TÕLGE

Transtsendentalist peab alati rakendama keha, mõistuse ja hinge Kõigekõrgemaga seotud tegevusse. Ta peab elama üksinda eraldatud paigas ning alati tähelepanelikult oma mõistust kontrollima. Ta peab olema vaba kõikidest ihadest ning omanditundest.


SELGITUS

Kṛṣṇat teadvustatakse erinevatel tasanditel kui Brahmanit, Paramātmāt ja Jumala Kõrgeimat Isiksust. Kṛṣṇa teadvus tähendab kokkuvõttes pidevat Jumala teenimist transtsendentaalses armastuses. Kuid need, kes on huvitatud impersonaalsest Brahmanist või iga elusolendi südames viibivast Ülihingest, viibivad samuti osaliselt Kṛṣṇa teadvuses, sest impersonaalne Brahman on Kṛṣṇa vaimne kiir ning Ülihing on Kṛṣṇa kõikeläbiv osaline ekspansioon. Seega viibivad ka impersonalist ja mediteerija kaudselt Kṛṣṇa teadvuses. Otseselt Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on aga kõrgeimal tasemel transtsendentalist, sest selline pühendunu teab, mida tähendavad Brahman ja Paramātmā. Tema teadmised Absoluutsest Tõest on täiuslikud, samas kui impersonalist ja mediteeriv joogi ei oma täiuslikku Kṛṣṇa teadvust.

Sellest hoolimata antakse neile kõigile juhendus püüelda katkematult oma eesmärkide poole, et nad varem või hiljem võiksid jõuda kõrgeima täiuslikkuseni. Transtsendentalisti esimeseks kohustuseks on keskendada mõistus alati Kṛṣṇale. Inimene peaks mõtlema pidevalt Kṛṣṇast, Teda hetkekski unustamata. Mõistuse keskendamist Kõigekõrgemale nimetatakse samādhiks ehk transiks. Et olla võimeline mõistust keskendama, peab inimene viibima eraldatuses, vältides häirimist väliste objektide poolt. Ta peab hoolikalt võtma vastu eneseteadvustamiseks soodsad ja lükkama kõrvale selleks ebasoodsad asjaolud. Ta peab täieliku sihikindlusega loobuma kõikidest soovidest mittevajalike materiaalsete asjade järele, mis seoksid teda omanditundega.

Otseselt Kṛṣṇa teadvuses viibides järgib inimene täiuslikult kõiki neid ettevaatusabinõusid, sest otsene Kṛṣṇa teadvus toob endaga kaasa isiklike huvide hülgamise, mis praktiliselt välistab materiaalse omanditunde tekkimise. Śrīla Rūpa Gosvāmī iseloomustab Kṛṣṇa teadvust järgmiselt:



anāsaktasya viṣayān
yathārham upayuñjataḥ
nirbandhaḥ kṛṣṇa-sambandhe
yuktaḿ vairāgyam ucyate


prāpañcikatayā buddhyā
hari-sambandhi-vastunaḥ
mumukṣubhiḥ parityāgo
vairāgyaḿ phalgu kathyate


"Kui inimene on täielikult vaba kiindumustest, kuid samal ajal aktsepteerib kõike Kṛṣṇaga seotut, siis on ta õigel viisil omanditundest kõrgemale jõudnud. Teisest küljest aga see, kes hülgab kõik, teadmata asjade seosest Kṛṣṇaga, ei ole oma loobumuses samavõrd täiuslik." ("Bhakti-rasāmṛta-sindhu" 1.2.255-256)

Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene teab täpselt, et kõik kuulub Kṛṣṇale, ning seetõttu on ta alati vaba isiklikust omanditundest. Ta ei ihalda mitte midagi iseenese jaoks. Ta teab, kuidas võtta vastu Kṛṣṇa teadvuse arendamisele kaasa aitav ning kuidas heita kõrvale seda takistav. Ta on alati mateeriast kõrgemal seisev, sest ta viibib alati transtsendentaalsel tasandil ning ta on alati üksi ega suhtle inimestega, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuses. Seepärast on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene täiuslik joogi.

<<<<    >>>>