5. Peatükk: Karma–jooga — tegevus Krsna teadvuses

Bhagavad-gītā nii nagu see on 5.5


yat sāńkhyaiḥ prāpyate sthānaḿ
tad yogair api gamyate
ekaḿ sāńkhyaḿ ca yogaḿ ca
yaḥ paśyati sa paśyati


yat — mida; sāńkhyaiḥ — sāńkhya filosoofia abil; prāpyate — saavutatakse; sthānam — paika; tat — seda; yogaiḥ — pühendunud teenimise läbi; api — samuti; gamyate — võib saavutada; ekam — ühte; sāńkhyam — analüütilist uurimist; ca — ja; yogam — pühendumuslikku tegevust; ca — ja; yaḥ — see, kes; paśyati — näeb; saḥ — tema; paśyati — näeb tegelikult.

TÕLGE

See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena, nagu need tegelikult on.


SELGITUS

Filosoofilise uurimuse tegelik eesmärk on leida elu lõplik eesmärk. Ning kuna elu lõplik eesmärk on eneseteadvustamine, ei ole kahe erineva protsessi abil saavutatavate järelduste vahel mingit erinevust. Sāńkhya filosoofia uurimise läbi jõuab inimene järeldusele, et elusolend ei ole mitte materiaalse maailma, vaid kõrgeima vaimse terviku lahutamatu osake. Järelikult pole elusolendil materiaalse maailmaga midagi ühist ning tema tegevused peaksid olema teatud seoses Kõigekõrgemaga. Kui ta tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, viibib ta sisuliselt oma algolemuslikus positsioonis. Esimese protsessi, sāńkhya läbi tuleb lahti öelda materiaalsetest kiindumustest ning pühendumusliku yoga protsessi läbi arendatakse endas kiindumust Kṛṣṇa teadvuses töötamisse. Sisuliselt on mõlemad protsessid samased, ehkki pealiskaudsel vaatlusel võib näida, et üks protsess seisneb kiindumustest lahtiütlemises, teine aga kiindumuste arendamises. Materiaalsetest kiindumustest lahtiütlemine ning Kṛṣṇasse kiindumine on aga üks ja seesama. Inimene, kes seda mõistab, näeb asju sellistena, nagu need on.

<<<<    >>>>