5. Peatükk: Karma–jooga — tegevus Krsna teadvuses

Bhagavad-gītā nii nagu see on 5.21


bāhya-sparśeṣv asaktātmā
vindaty ātmani yat sukham
sa brahma-yoga-yuktātmā
sukham akṣayam aśnute


bāhya-sparśeṣu — välises meelenaudingus; asakta-ātmā — see, kes ei ole kiindunud; vindati — naudib; ātmani — eneses; yat — seda, mis; sukham — õnn; saḥ — tema; brahma-yoga — Brahmanile keskendumise läbi; yukta-ātmā — enesega ühendatud; sukham — õnne; akṣayam — piiritut; aśnute — naudib.

TÕLGE

Selline vabanenud inimene ei ole kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse, vaid viibib pidevalt transis, kogedes naudinguid enese sees. Sel viisil kogeb eneseteadvustamiseni jõudnud inimene piiritut õnne, sest ta on keskendunud Kõrgeimale.


SELGITUS

Väljapaistev Kṛṣṇa pühendunu Śrī Yāmunācārya on öelnud:



yad-avadhi mama cetaḥ kṛṣṇa-pādāravinde
nava-nava-rasa-dhāmany udyataḿ rantum āsīt
tad-avadhi bata nārī-sańgame smaryamāne
bhavati mukha-vikāraḥ suṣṭhu niṣṭhīvanaḿ ca

"Kuna ma olen rakendanud end Kṛṣṇa teenimisse transtsendentaalses armastuses, kogedes Temas alati uut naudingut, sülitan ma mõttele seksuaalnaudingust ning iga kord, kui see mulle meenub, tõmbuvad mu huuled vastikusest kokku." Brahma-yoga või Kṛṣṇa teadvuse tasandil viibiv inimene on sedavõrd süvenenud Jumala armastuslikku teenimisse, et ta kaotab huvi materiaalsete meeleliste naudingute vastu. Materiaalses mõttes on kõrgeim nauding seks. Kogu maailm pöörleb seksi lummuses ning materialistlik inimene ei suuda ilma seksuaalse motivatsioonita üldse töötada. Kuid inimene, kes on rakendanud end Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, võib töötada seksuaalnaudingust loobudes veelgi suurema jõuga. See on vaimse eneseteadvustamise test. Vaimne eneseteadvustamine ja seksuaalnaudingud ei käi kokku. Kuna Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on vabanenud hing, siis ei huvita teda meelelised naudingud.

<<<<    >>>>