Bhagavad-gītā nii nagu see on 5.2
śrī-bhagavān uvāca
sannyāsaḥ karma-yogaś ca
niḥśreyasa-karāv ubhau
tayos tu karma-sannyāsāt
karma-yogo viśiṣyate
śrī-bhagavān uvāca — Jumala Isiksus ütles;
sannyāsaḥ — tööst loobumine; karma-yogaḥ — pühendumuslik töö;
ca — samuti; niḥśreyasa-karau — vabanemise teele juhtivad;
ubhau — mõlemad; tayoḥ — kahest; tu — aga;
karma-sannyāsāt — võrreldes loobumisega karmalisest tööst;
karma-yogaḥ — pühendumuslik töö; viśiṣyate — on parem.
TÕLGEJumala Isiksus vastas: Nii tööst loobumine kui ka pühendumuslik
töö juhivad vabanemise teele, kuid neist kahest toimimisviisist on pühendunud
teenimine parem kui tööst loobumine.
SELGITUSKarmalised tegevused (millega püüeldakse meeleliste naudingute
poole) on materiaalsete köidikute põhjustajaks. Seni, kuni inimene on hõivatud
kehaliste mugavuste suurendamisele suunatud tegevustega, rändab ta kindlasti
edasi ühest kehast teise, viibides sedasi lõputult materiaalseis köidikuis.
"Śrīmad-Bhāgavatam" (5.5.4-6) kinnitab seda järgmiselt:
nūnaḿ pramattaḥ kurute vikarma
yad indriya-prītaya āpṛṇoti
na sādhu manye yata ātmano 'yam
asann api kleśa-da āsa dehaḥ
parābhavas tāvad abodha-jāto
yāvan na jijñāsata ātma-tattvam
yāvat kriyās tāvad idaḿ mano vai
karmātmakaḿ yena śarīra-bandhaḥ
evaḿ manaḥ karma-vaśaḿ prayuńkte
avidyayātmany upadhīyamāne
prītir na yāvan mayi vāsudeve
na mucyate deha-yogena tāvat
"Inimesed on hullunud meeleliste naudingute järele ning nad ei tea,
et nende praegune hädadest tulvil keha on varasemate karmaliste tegevuste
tagajärg. Ehkki keha on ajalik, valmistab see alati mitmesuguseid probleeme.
Seepärast pole meeleliste naudingute nimel tegutsemine hea. Elu tuleb pidada
ebaedukaks seni, kuni inimene ei esita küsimust oma tegelikust olemusest. Nii
kaua kui ta ei tea oma tegelikku olemust, on ta sunnitud töötama meeleliste
naudingute ja resultaatide nimel ning nii kaua kui tema teadvus viibib meelte
rahuldamise tasandil, on elusolend sunnitud rändama ühest kehast teise. Ehkki
inimese mõistus võib olla seotud karmaliste tegevustega ja mõjutatud
teadmatusest, peab ta arendama endas armastust Vāsudeva pühendunud teenimise
vastu. Ainult siis võib saada võimalikuks materiaalse eksistentsi köidikuist
vabanemine."
Seega jñānast (ehk teadmisest, et elusolend ei ole mitte see
materiaalne keha, vaid vaimne hing) vabanemise saavutamiseks ei piisa. Inimene
peab tegutsema vastavalt vaimse hinge positsioonile, vastasel juhul pole
materiaalseist köidikuist võimalik pääseda. Tegevus Kṛṣṇa teadvuses pole
tegevus karmalisel tasandil. Tegevus, mis on sooritatud täielikele teadmistele
toetudes, aitab kaasa inimese arengule tegelike teadmiste suunas. Ilma Kṛṣṇa
teadvuseta ei suuda tingimustest sõltuv hing, lihtsalt karmalistest tegevustest
loobudes, oma südant tegelikult puhastada. Ent nii kaua kui süda pole
puhastunud, on inimene sunnitud töötama karmalisel tasandil. Kuid tegevus Kṛṣṇa
teadvuses aitab elusolendil automaatselt pääseda karmaliste tegevuste
järelmõjudest ning sellise tegevuse sooritamiseks ei ole elusolend sunnitud
materiaalsele tasandile laskuma. Seepärast seisab tegevus Kṛṣṇa teadvuses alati
kõrgemal loobumusest, mille puhul säilib alati oht langeda. Loobumus ilma Kṛṣṇa
teadvuseta pole täiuslik, nagu seda kinnitab Śrīla Rūpa Gosvāmī oma raamatus
"Bhakti-rasāmṛta-sindhu" (1.2.258):
prāpañcikatayā buddhyā
hari-sambandhi-vastunaḥ
mumukṣubhiḥ parityāgo
vairāgyaḿ phalgu kathyate
"Kui vabanemise poole püüdlevad inimesed ütlevad lahti sellest, mis
on seotud Jumala Kõrgeima Isiksusega, tuleb nende loobumust pidada
ebatäiuslikuks." Loobumus on täiuslik siis, kui see põhineb teadmisel, et kõik
eksisteeriv kuulub Jumalale ning et keegi ei tohiks kuulutada end millegi
omanikuks. Tuleb mõista, et tegelikult ei kuulu kellelegi mitte midagi. Sel
juhul ei tekigi küsimust loobumusest, sest inimene, kes teab, et kõik kuulub
Kṛṣṇale, elab alati loobumuses. Kuna kõik kuulub Kṛṣṇale, tuleb see rakendada
Kṛṣṇa teenimisse. Selline täiuslik tegevus — tegevus Kṛṣṇa
teadvuses — on märksa parem kui ükskõik kuivõrd põhjalik
māyāvāda
koolkonna
sannyāsī kunstlik loobumus.
<<<< >>>>