Bhagavad-gītā nii nagu see on 5.13
sarva-karmāṇi manasā
sannyasyāste sukhaḿ vaśī
nava-dvāre pure dehī
naiva kurvan na kārayan
sarva — kõiki; karmāṇi — tegevusi;
manasā — mõistusega; sannyasya — loovutades;
āste — püsib; sukham — õnnes; vaśī — see, kes omab enda
üle kontrolli; nava-dvāre — kohas, kus on üheksa väravat;
pure — linnas; dehī — kehastunud hing; na — mitte
kunagi; eva — kindlasti; kurvan — tehes midagi;
na — ei; kārayan — põhjustades tegevust.
TÕLGEKui kehastunud elusolend omab enda üle kontrolli ning ütleb
mõistusega lahti kõikidest tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa väravaga
linnas [materiaalses kehas], tegemata midagi ega olemata ka tegude
põhjustajaks.
SELGITUSKehastunud hing elab üheksa väravaga linnas. Keha, või piltlikult
väljendudes, keha linn toimib looduse guṇade mõju all. Hing, ehkki alluv
kehalistele tingimustele, võib asuda ikkagi neist kõrgemal, kui ta seda vaid
soovib. Ainult seetõttu, et ta unustab oma kõrgema looduse, samastab ta end
materiaalse kehaga ning kannatab. Kṛṣṇa teadvuse abil võib ta taastada oma
tegeliku positsiooni ja vabaneda kehastumisest. Niipea kui inimene hakkab
arendama Kṛṣṇa teadvust, tõuseb ta kohe kõrgemale kehalistest tegevustest.
Elades sellist, tema enda kontrolli all olevat elu, muutuvad tema arusaamad
elust, ning ta elab selles üheksa väravaga linnas õnnelikult. Nendest üheksast
väravast räägitakse järgmist:
nava-dvāre pure dehī
haḿso lelāyate bahiḥ
vaśī sarvasya lokasya
sthāvarasya carasya ca
"Jumala Kõrgeim Isiksus, kes elab elusolendi kehas, on kõikide
universumi elusolendite valitseja. Keha koosneb üheksast väravast [kaks silma,
kaks ninasõõret, kaks kõrva, suu, pärak ja genitaalid]. Olles sõltuv
tingimustest, samastab elusolend end kehaga, kuid samastades end Jumalaga
eneses, muutub ta sama vabaks kui Jumal, ja seda juba oma praeguses kehas
viibides." ("Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.18)
Seega on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene nii oma materiaalse
keha välistest kui ka sisemistest tegevustest sõltumatu.
<<<< >>>>