4. Peatükk: Transtsendentaalsed teadmised

Bhagavad-gītā nii nagu see on 4.33


śreyān dravya-mayād yajñāj
jñāna-yajñaḥ parantapa
sarvaḿ karmākhilaḿ pārtha
jñāne parisamāpyate


śreyān — suurem; dravya-mayāt — materiaalse omandi; yajñāt — ohverdamisest; jñāna-yajñaḥ — teadmistele tuginev ohverdus; parantapa — oo, vaenlaste nuhtleja; sarvam — kõik; karma — tegevused; akhilam — kokku; pārtha — oo, Pṛthā poeg; jñāne — teadmises; parisamāpyate — lõpevad.

TÕLGE

Oo, vaenlaste nuhtleja, teadlikult sooritatud ohverdus on parem kui lihtsalt materiaalse omandi ohverdamine. Ning lõppkokkuvõttes, oo, Pṛthā poeg, on kõikide ohverdustegevuste eesmärgiks transtsendentaalsete teadmiste saavutamine.


SELGITUS

Kõikide ohverduste eesmärgiks on jõuda täielike teadmisteni, saavutada seejärel vabanemine materiaalsetest hädadest ning hõivata end lõpuks Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalse armastusliku teenimisega (ehk Kṛṣṇa teadvusega). Sellegipoolest on kõik need erinevad ohverdused seotud teatud saladusega, mida tuleb teada. Ohverdused omandavad mõnikord vastavalt selle sooritaja usule erineva kuju. Kui kellegi usk jõuab transtsendentaalsete teadmiste tasandile, tuleb teda kui ohverduste sooritajat pidada kõrgemaks nendest, kes lihtsalt ohverdavad materiaalse omandi selliseid teadmisi omamata, sest sooritades ohverdusi teadmisi omandamata, jäävad kõik ohverdused materiaalsele tasandile ning nendest ei tõuse nende sooritajale mingit vaimset kasu. Tõelised teadmised kulmineeruvad Kṛṣṇa teadvuses, mis on transtsendentaalsete teadmiste kõrgeim tasand. Omandamata teadmisi, jäävad kõik ohverdused materiaalseteks tegudeks. Kui aga inimene tõuseb transtsendentaalsete teadmiste tasandile, sooritab ta kõiki ohverdusi vaimsel tasandil. Vastavalt ohverdaja teadvuse tasandile nimetatakse ohverdusi mõnikord karma-kāṇḍaks (karmaliseks tegevuseks) ning mõnikord jñāna-kāṇḍaks (tõe otsimiseks). Ohverdust, mille lõppeesmärgiks on teadmised, peetakse nende kahe hulgast paremaks.

<<<<    >>>>