4. Peatükk: Transtsendentaalsed teadmised

Bhagavad-gītā nii nagu see on 4.27


sarvāṇīndriya-karmāṇi
prāṇa-karmāṇi cāpare
ātma-saḿyama-yogāgnau
juhvati jñāna-dīpite


sarvāṇi — kõikide; indriya — meelte; karmāṇi — funktsioonid; prāṇa-karmāṇi — eluõhu funktsioonid; ca — samuti; apare — teised; ātma-saḿyama — mõistuse kontrollimise; yoga — ühendusprotsessi; agnau — tules; juhvati — ohverdavad; jñāna-dīpite — eneseteadvustamise soovist ajendatult.

TÕLGE

Teised, kes on huvitatud eneseteadvustamiseni jõudmisest mõistuse ning meelte kontrollimise läbi, ohverdavad kõikide meelte ning eluõhu funktsioonid kontrollile allutatud mõistuse tulle.


SELGITUS

Siin viidatakse Patañjali poolt loodud joogasüsteemile. Patañjali "Yoga-sūtras" nimetatakse hinge pratyag-ātmāks ja parāg-ātmāks. Seni, kuni hing on kiindunud meelelistesse naudingutesse, nimetatakse teda parāg-ātmāks, kuid niipea kui seesama hing meelelistest naudingutest lahti ütleb, nimetatakse teda pratyag-ātmāks. Hing sõltub kümne kehas liikuva õhuvoolu talitlustest ning seda on võimalik tajuda hingamisharjutuste abil. Patañjali joogasüsteem õpetab inimest, kuidas tehniliselt kontrollida kehas liikuvate õhuvoolude talitlusi nii, et lõpptulemusena kõik õhu talitlused hakkaksid soodustama hinge puhastumist materiaalsetest kiindumustest. Selle joogasüsteemi kohaselt on lõplikuks eesmärgiks pratyag-ātmāks saamine. Pratyag-ātmā on kõikidest materiaalsetest tegevustest tagasi tõmbunud. Meeled on vastastikustes suhetes meelte ihaldusobjektidega, nagu kõrv kuulmisega, silmad nägemisega, nina lõhnade tundmisega, keel maitsmisega ja käsi puudutamisega, ning kõik nad on sel viisil seotud tegevustega väljaspool tegelikku "mina". Neid nimetatakse prāṇa-vāyu talitlusteks. Apāna-vāyu liikumine on allapoole suunduv, vyāna-vāyu toimib kahandamaks ja suurendamaks, samāna-vāyu juhib tasakaalu ning udāna-vāyu on ülespoole suunduv liikumine. Kui inimene valgustub, rakendab ta kõik need eneseteadvustamise poole püüdlemisse.

<<<<    >>>>