3. Peatükk: Karma–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 3.7


yas tv indriyāṇi manasā
niyamyārabhate 'rjuna
karmendriyaiḥ karma-yogam
asaktaḥ sa viśiṣyate


yaḥ — see, kes; tu — aga; indriyāṇi — meeli; manasā — mõistuse poolt; niyamya — allutades regulatsioonidele; ārabhate — alustab; arjuna — oo, Arjuna; karma-indriyaiḥ — aktiivsete meeleorganitega; karma-yogam — pühendumust; asaktaḥ — vaba kiindumustest; saḥ — tema; viśiṣyate — on palju parem.

TÕLGE

Samas aga inimene, kes siiralt püüab mõistuse abil kontrollida oma aktiivseid meeli ning teeb algust karma-joogaga [Kṛṣṇa teadvuses], vabana kiindumustest, asub palju kõrgemal tasandil.


SELGITUS

On palju kasulikum täita oma kohuseid ja püüelda elu eesmärgi saavutamise poole, milleks on materiaalse maailma köidikutest vabanemine ja Jumala kuningriiki jõudmine, kui saada pseudotranstsendentalistiks liiderliku elu ja meeleliste naudingute nimel. Kõrgeim svārtha-gati ehk vaimse eneseteadvustamise eesmärk on jõuda Viṣṇuni. Kogu varṇadele ning āśramatele tugineva ühiskonnakorralduse ülesanne on aidata meil jõuda elu eesmärgini. Selle eesmärgini võib jõuda ka pereelu elav inimene, kes rakendab end reguleeritud pühendunud teenimisse Kṛṣṇa teadvuses. Eneseteadvustamiseni jõudmiseks tuleb allutada oma elu regulatsioonidele, vastavalt śāstrate ettekirjutustele, täites oma kohustusi kiindumusteta. Sel viisil jõuab inimene eduni. Siiras inimene, kes järgib seda meetodit, asetseb palju kõrgemal tasandil kui valelik teeskleja, kes võtab omaks kunstliku vaimsuse, et petta süütut publikut. Siiras tänavapühkija asetseb märksa kõrgemal tasandil kui sèarlatanist mediteerija, kes tegeleb meditatsiooniga vaid elatise hankimiseks.

<<<<    >>>>