3. Peatükk: Karma–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 3.39


āvṛtaḿ jñānam etena
jñānino nitya-vairiṇā
kāma-rūpeṇa kaunteya
duṣpūreṇānalena ca


āvṛtam — kaetud; jñānam — puhas teadvus; etena — sellega; jñāninaḥ — teadja; nitya-vairiṇā — igavese vaenlase poolt; kāma-rūpeṇa — iha kujul; kaunteya — oo, Kuntī poeg; duṣpūreṇa — mitte kunagi rahuldatava; analena — tulega; ca — samuti.

TÕLGE

Niiviisi katab aruka elusolendi puhta teadvuse tema igavene vaenlane iha, mida pole eales võimalik rahuldada ning mis põleb kui tuli.


SELGITUS

"Manu-smṛtis" öeldakse, et iha pole võimalik rahuldada ükskõik kui suure hulga meeleliste naudingutega, samamoodi nagu tuld ei saa kunagi kustutada pidevalt kütet juurde lisades. Materiaalses maailmas on kõikide tegevuste keskmeks seks ning seepärast nimetatakse materiaalset maailma ka maithunya-agāraks ehk seksuaalelust valmistatud ahelateks. Kui tavalises vanglas hoitakse vange trellide taga, siis Jumala seadustele vastuhakkavaid kurjategijad hoitakse seksuaalelu ahelates. Materialistliku tsivilisatsiooni areng meeleliste naudingute suurendamise läbi ainult pikendab elusolendi viibimist materiaalses maailmas. Seepärast on teadmatuse sümboliks just nimelt iha, mis hoiab elusolendit selles materiaalses maailmas. Meelelisi naudinguid maitstes võidakse ju ka tunda teatud õnne, kuid lõppkokkuvõttes on see niinimetatud õnnetunne meelte nautija vaenlane.

<<<<    >>>>