3. Peatükk: Karma–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 3.2


vyāmiśreṇeva vākyena
buddhiḿ mohayasīva me
tad ekaḿ vada niścitya
yena śreyo 'ham āpnuyām


vyamiśreṇa — kahemõttelistega; iva — kindlasti; vākyena — sõnadega; buddhim — arukust; mohayasi — Sa ajad segadusse; iva — kindlasti; me — minu; tat — seepärast; ekam — ainult ühte; vada — palun räägi; niścitya — kindlaks tehes; yena — mille läbi; śreyaḥ — tegelik kasu; aham — mina; āpnuyām — võin saada.

TÕLGE

Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest. Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige kasulikum.


SELGITUS

Eelmises peatükis selgitati otsekui sissejuhatusena "Bhagavad-gītāsse" mitmeid erinevaid teid, nagu sāńkhya-jooga, buddhi-jooga, arukuse abil oma meelte kontrollimine, resultaatide ihaldamisest vaba töö, ning samuti algaja pühendunu positsiooni. Seda kõike esitati seal süsteemitult. Toimimiseks ja mõistmiseks on vajalik täpsem selgitus ning seepärast palubki Arjuna Kṛṣṇat, et Ta selgitaks käsitletut lähemalt, nii, et ka iga lihtinimene võiks need teadmised vastu võtta sellistena nagu need on. Ehkki Kṛṣṇal polnud mingit kavatsust Arjunat sõnademänguga segadusse ajada, ei olnud Arjuna veel mõistnud, kuidas Kṛṣṇa teadvust arendada — kas tegevusetuse või aktiivse teenimise läbi. Teisisõnu selgitab ta oma küsimustega Kṛṣṇa teadvuse teed igale õpilasele, kes omab tõsist tahet mõista "Bhagavad-gītā" saladust.

<<<<    >>>>