2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.72


eṣā brāhmī sthitiḥ pārtha
naināḿ prāpya vimuhyati
sthitvāsyām anta-kāle 'pi
brahma-nirvāṇam ṛcchati


eṣā — see; brāhmī — vaimne; sthitiḥ — olukord; pārtha — oo, Pṛthā poeg; na — mitte kunagi; enām — seda; prāpya — saavutades; vimuhyati — on segaduses; sthitvā — asetsedes; asyām — sellises; anta-kāle — elu lõpul; api — samuti; brahma-nirvāṇam — Jumala vaimse kuningriigi; ṛcchati — saavutab.

TÕLGE

Selline on vaimse ja jumalakartliku elu tee, milleni jõudes ei satu inimene enam segadusse. Kui ta viibib ka surmahetkel sellel teel, siis võib ta siseneda Jumala kuningriiki.


SELGITUS

Kṛṣṇa teadvuseni ehk jumalakartliku eluni võib jõuda ühe hetkega, kuid samas võib see jääda saavutamata ka miljonite elude järel. Küsimus seisneb ainult mõistmises ja faktide tunnistamises. Khaṭvāńga Mahārāja jõudis Kṛṣṇa teadvuseni vaid mõned hetked enne oma surma, alistudes lihtsalt Kṛṣṇale. Sõna nirvāṇa tähendab selles värsis materialistliku elu lõpetamist. Budistliku filosoofia kohaselt järgneb materiaalse elu lõpule vaid tühjus, kuid "Bhagavad-gītā" õpetab meile midagi muud. Tegelik elu selle materiaalse elu lõppedes alles algab. Jämedakoelise tasandiga tegelevale materialistile piisab teadmisest, et kord saabub sellele materiaalsele elule lõpp, kuid inimeste jaoks, kes on vaimselt kõrgemalt arenenud, järgneb sellele materiaalsele elule hoopis teine elu. See, kes jõuab elu jooksul õnnekombel Kṛṣṇa teadvuseni, saavutab koheselt brahma-nirvāṇa tasandi. Pole mingit erinevust Jumala kuningriigi ja Jumala pühendunud teenimise vahel. Kuna need mõlemad asuvad absoluutsel tasandil, tähendabki Jumala transtsendentaalne armastuslik pühendunud teenimine tegelikult Jumala kuningriigini jõudmist. Materiaalses maailmas tegutsetakse omaenese meelelise rahuldamise nimel, vaimses maailmas aga sooritatakse kõik tegevused Kṛṣṇa teadvuses. Juba selles elus Kṛṣṇa teadvuseni jõudmine tähendab koheselt Brahmanini jõudmist ning see, kes viibib Kṛṣṇa teadvuses, on juba jõudnud Jumala kuningriiki.

Brahman on mateeria vastand. Brāhmī sthiti tähendab seega "väljaspool materiaalsete tegevuste tasandit". "Bhagavad-gītā" aktsepteerib vabanemise tasandina Jumala pühendunud teenimist (sa guṇān samatītyaitān brahma-bhūyāya kalpate). Seega tähendab brāhmī sthiti materiaalsetest köidikutest vabanemist.

Śrīla Bhaktivinoda —hākura on iseloomustanud "Bhagavad-gītā" käesolevat, teist peatükki kui kogu teose sisu kokkuvõtet. "Bhagavad-gītās" käsitletavad teemad on karma-jooga, jñāna-jooga ja bhakti-jooga. Teises peatükis on neist põhjalikult käsitletud karma- ja jñāna-joogat ning põgus ülevaade on antud ka bhakti-joogast, seega on siin vaatluse all tõepoolest kõik "Bhagavad-gītās" käsitletavad teemad.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused "Śrīmad Bhagavad-gītā" teisele peatükile, mis käsitlesid selle sisu.

<<<<    >>>>