Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.63
krodhād bhavati sammohaḥ
sammohāt smṛti-vibhramaḥ
smṛti-bhraḿśād buddhi-nāśo
buddhi-nāśāt praṇaśyati
krodhāt — vihast; bhavati — leiab aset;
sammohaḥ — täiuslik illusioon; sammohāt — illusioonist;
smṛti — mälu; vibhramaḥ — segadus;
smṛti-bhraḿśāt — pärast mälu tuhmumist; buddhi-nāśaḥ — arukuse
kaotamine; buddhi-nāśāt — ja arukuse kaotamisest;
praṇaśyati — elusolend langeb.
TÕLGEVihast sünnib täielik illusioon ning illusiooni tagajärjel
tekib mälus segadus. Kui mälus on tekkinud segadus, kaob arukus ning kui
elusolend on kaotanud oma arukuse, langeb ta taas materiaalse maailma
ookeani.
SELGITUSŚrīla Rūpa Gosvāmī annab oma teoses "Bhakti-rasāmṛta-sindhu"
(1.2.258) järgmise juhenduse:
prāpañcikatayā buddhyā
hari-sambandhi-vastunaḥ
mumukṣubhiḥ parityāgo
vairāgyaḿ phalgu kathyate
Kṛṣṇa teadvust arendades saab inimene teada, et kõigel eksisteerival
on Jumala teenimises kindel kasutus. Need, kes püüavad kunstlikult vältida
materiaalseid objekte, kuid ei oma teadmisi Kṛṣṇa teadvusest, ei jõua loobumuse
täiuslikule tasandile, ehkki nad ihaldavad materiaalsetest köidikutest
vabanemist. Nende niinimetatud loobumust nimetatakse
phalguks ehk
vähemtähtsaks. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene, seevastu teab, kuidas kasutada
kõike Jumala teenimiseks ning seepärast ei lange ta materialistliku teadvuse
ohvriks. Näiteks impersonalisti arusaamades ei saa Jumal ehk Absoluut, olles
impersonaalne, süüa. Sel ajal kui impersonalistid püüavad vältida häid
roogasid, teab pühendunu, et Kṛṣṇa on kõige kõrgem nautija ning et Ta sööb
kõike, mida Talle on pühendumuses pakutud. Sedasi võtab pühendunu pärast
roogade Jumalale pakkumist endale nende ülejäägid, mida nimetatakse
prasādamiks. Sedasi muutub tema tegevus vaimseks ning tänu sellele kaob ka
langemise oht. Pühendunu sööb
prasādamit Kṛṣṇa teadvuses, samas kui
mittepühendunu hoidub toidust kui mateeriast. Impersonalist ei saa seega oma
loobumuse kunstlikkuse tõttu elu nautida, ning väikseimgi mõistuse vääratus
kisub ta taas tagasi materiaalse eksistentsi ookeani. Öeldakse, et selline
hing, ehkki ta jõuab vabanemiseni, langeb uuesti materiaalsesse maailma, sest
ta ei ole praktiseerinud Jumala pühendunud teenimist.
<<<< >>>>