Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.44
bhogaiśvarya-prasaktānāḿ
tayāpahṛta-cetasām
vyavasāyātmikā buddhiḥ
samādhau na vidhīyate
bhoga — materiaalsetesse naudingutesse;
aiśvarya — ja küllusesse; prasaktānām — nende jaoks, kes on
kiindunud; tayā — selliste asjade poolt;
apahṛta-cetasām — mõistuses segadusse aetud;
vyavasāya-ātmikā — otsusekindlad; buddhiḥ — Jumala pühendunud
teenimine; samādhau — kontrolli all olevas mõistuses;
na — mitte kunagi; vidhīyate — leiab aset.
TÕLGENeed inimesed, kes on liialt tugevalt meelelistesse
naudingutesse ja materiaalsesse küllusesse kiindunud ning keda need segadusse
ajavad, pole suutelised oma mõistusega vastu võtma resoluutset otsust
Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimise kasuks.
SELGITUSSõna samādhi tähendab keskendunud mõistust. "Niruktis",
vedakirjanduse selgitavas sõnaraamatus, öeldakse: samyag ādhīyate 'sminn
ātma-tattva yāthātmyam. "Kui joogi on keskendanud mõistuse oma tõelise olemuse
mõistmisele, siis viibib see samādhi seisundis." Samādhini ei jõua kunagi
inimesed, kes on huvitatud materiaalsetest meelelistest naudingutest ning keda
sellised ajalikud asjad segadusse ajavad. Kõik nad on materiaalse energia
seaduste järgi läbikukkumisele määratud.
<<<< >>>>