2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.32


yadṛcchayā copapannaḿ
svarga-dvāram apāvṛtam
sukhinaḥ kṣatriyāḥ pārtha
labhante yuddham īdṛśam


yadṛcchayā — iseenesest; ca — samuti; upapannam — jõudsid; svarga — taevalike planeetide; dvāram — uks; apāvṛtam — pärani lahti; sukhinaḥ — väga õnnelikud; kṣatriyāḥ — kuningliku suguvõsa liikmed; pārtha — oo, Pṛthā poeg; labhante — saavutavad; yuddham — sõda; īdṛśam — sedasi.

TÕLGE

Oo, Pārtha, õnnelikud on kṣatriyad, kellele sellised lahinguvõimalused tulevad kätte palumata, avades neile taevalike planeetide uksed.


SELGITUS

Maailma suurim õpetaja, Jumal Kṛṣṇa, mõistis hukka Arjuna seisukoha, mis kõlas: "Ma ei näe, et sellest lahingust võiks sündida midagi head. Selle tagajärjel peaksin ma igaveseks ajaks põrgusse minema." Arjuna sellised arvamused tulenesid vaid tema teadmatusest. Ta tahtis oma eriomaste kohustuste täitmisel ajada läbi vägivallata. Kuid kṣatriya jaoks on lahinguväljal seistes vägivallast loobumine rumaluse filosoofia. "Parāśara-smṛtis", religioosses koodeksis, mis on Parāśara, suure targa ja Vyāsadeva isa poolt koostatud, kinnitatakse:



kṣatriyo hi prajā rakṣan
śastra-pāṇiḥ pradaṇḍayan
nirjitya para-sainyādi
kṣitiḿ dharmeṇa pālayet

"Kṣatriya kohuseks on kaitsta elanikkonda kõikvõimalikes raskustes ning sel eesmärgil tuleb tal õigluse ja seaduslikkuse nimel vajadusel ka vägivalda rakendada. Seepärast tuleb tal alistada vaenulike kuningate sõdalased ning valitseda maailma religioossetest printsiipidest lähtuvalt."

Kaaludes kõiki argumente, polnud Arjunal mingit põhjust võitlemisest keeldumiseks. Alistades oma vaenlased, saaks ta nautida kuningriiki ning kui ta peaks lahingus hukkuma, tõuseks ta taevalikele planeetidele, mille uksed olid talle pärani valla. Mõlemal juhul saaks ta võitlemisest ainult kasu.

<<<<    >>>>