18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.76


rājan saḿsmṛtya saḿsmṛtya
saḿvādam imam adbhutam
keśavārjunayoḥ puṇyaḿ
hṛṣyāmi ca muhur muhuḥ


rājan — oo, kuningas; saḿsmṛtya — meenutades; saḿsmṛtya — meenutades; saḿvādam — sõnumit; imam — seda; adbhutam — imelist; keśava — Jumal Kṛṣṇa; arjunayoḥ — ja Arjuna; puṇyam — jumalikku; hṛṣyāmi — ma naudin; ca — samuti; muhuḥ muhuḥ — taas ja taas.

TÕLGE

Oo, kuningas, meenutades üha uuesti ja uuesti seda Kṛṣṇa ja Arjuna vahelist imelist ja püha vestlust, kogen ma naudingut, mis paneb mu keha värisema.


SELGITUS

"Bhagavad-gītā" mõistmine on sedavõrd transtsendentaalne, et igaüks, kes õpib tundma Kṛṣṇa ja Arjuna poolt arutatud teemasid, saab otsekohe jumalakartlikuks inimeseks, kes ei unusta seda vestlust enam kunagi. Selline on vaimse elu transtsendentaalne positsioon. Teisisõnu öeldes saavutab see, kes kuuleb "Gītāt" õigest allikast — otse Kṛṣṇalt — täieliku Kṛṣṇa teadvuse. Kṛṣṇa teadvuse arendamise tulemuseks on see, et inimene valgustub üha enam ning hakkab kogema naudingut ja vaimustust mitte ainult korraks, vaid igal elu hetkel.

<<<<    >>>>