18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.66


TÕLGE


SELGITUS

Jumal on kirjeldanud erinevaid teadmisi ja religioosseid protsesse — teadmisi Kõrgeimast Brahmanist, teadmisi Ülihingest, teadmisi erinevatest ühiskondlikest jaotustest ja klassidest, teadmisi loobumuslikust elukorraldusest, teadmisi kiindumustest vabanemisest, meelte ja mõistuse kontrollimisest, meditatsioonist jne. Ta on kirjeldanud mitmeid erinevaid religioone mitmest küljest. Tehes nüüd kokkuvõtet "Bhagavad-gītā" sõnumist, annab Jumal Arjunale juhenduse hüljata kõik Tema poolt eelnevalt kirjeldatud protsessid ning lihtsalt alistuda Temale. Sedasi toimides vabaneb inimene kõikidest patuste tegude järelmõjudest, sest Jumal Ise lubab teda kaitsta.

Kaheksandas peatükis öeldi, et ainult see, kes on vabanenud kõikidest patuste tegude järelmõjudest, saab hakata teenima Jumal Kṛṣṇat. Keegi võib nüüd mõelda, et kuna ta pole veel vabanenud patuste tegude järelmõjudest, ei saa ta ka praktiseerida Jumalale alistumise protsessi. Selliste kahtluste ümberlükkamiseks öeldakse, et isegi kui inimene pole vaba patuste tegude järelmõjudest, vabaneb ta neist kohe, kui ta lihtsalt alistub Śrī Kṛṣṇale. Inimene ei pea kogu jõuga püüdma end patuste tegude järelmõjudest ise vabastada. Ta peaks kõhklemata tunnistama Kṛṣṇat kui kõikide elusolendite kõrgeimat päästjat, ning alistuma Temale usu ja armastusega.

Kṛṣṇale alistumise protsessi kirjelduse võime leida teosest "Hari-bhakti-vilāsa" (11.676):

Pühendumise protsessi kohaselt peab inimene lihtsalt omaks võtma sellised religioossed printsiibid, mis viivad ta lõpuks välja Jumala pühendunud teenimiseni. Inimene võib olla hõivatud teatud ametikohustuste täitmisega vastavalt oma ühiskondlikule positsioonile, ent kui ta oma kohustuste täitmise läbi ei jõua Kṛṣṇa teadvuse juurde, on kõik tema teod olnud asjatud. Kõike, mis ei aita kaasa Kṛṣṇa teadvuses täiuslikkuseni jõudmisele, tuleb vältida. Pühendunu peab olema veendunud, et Kṛṣṇa kaitseb teda kõikide raskuste eest igas olukorras. Pole vaja muretseda selle üle, kuidas hinge kehas hoida. Selle eest hoolitseb Kṛṣṇa. Ennast tuleb pidada alati abituks ning Kṛṣṇat elus arenemise ainsaks aluseks. Niipea kui inimene asub tõsiselt Jumala pühendunud teenimise ning Kṛṣṇa teadvuse arendamise juurde, vabaneb ta kohe kogu materiaalse looduse saastast. Eksisteerib erinevaid religioosseid meetodeid ja puhastumisprotsesse nagu teadmiste arendamine või müstilise joogasüsteemi kohane meditatsioon jne, ent kui inimene alistub Kṛṣṇale, ei ole tal kõiki neid erinevaid meetodeid vaja praktiseerida. Lihtsalt Kṛṣṇale alistudes päästab ta end asjatust aja raiskamisest. Sedasi võib inimene kiiresti saavutada oma lõppeesmärgi ning vabaneda kõikidest patuste tegude järelmõjudest.

Inimest peaks kütkestama Kṛṣṇa ilus kuju. Jumala nimi on Kṛṣṇa, kuna Ta on kõikikütkestav. See, kes kiindub ilusasse, täielikku jõudu omavasse ja kõikvõimsasse Kṛṣṇa kujusse, on väga õnnelik. Eksisteerib erinevaid transtsendentaliste. Mõned neist on kiindunud impersonaalsesse Brahmanisse, mõned Jumala Ülihinge aspekti jne, kuid see, kes on kiindunud Jumala Kõrgeima Isiksuse isiksuslikku aspekti, ning üle kõige see, kes on kiindunud Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, Kṛṣṇasse Endasse, on kõrgeima täiuslikkuse saavutanud transtsendentalist. Teisisõnu väljendudes on teadmiste kõige salajasem osa Kṛṣṇa pühendunud teenimine täies Kṛṣṇa teadvuses ning selles seisnebki kogu "Bhagavad-gītā" tuum. Karma-joogid, empiirilised filosoofid, müstikud ja pühendunud on kõik transtsendentalistid, kuid Jumala puhas pühendunu asub neist kõigist kõrgeimal tasandil. Selles värsis on äärmiselt tähelepanuväärsed sõnad mā śucaḥ — "Ära karda, ära kõhkle, ära muretse." Inimene võib sattuda segadusse sellest, kuidas kõikidest religioonidest loobumine ning Kṛṣṇale alistumine on võimalik. Selline kartus on aga asjatu.

<<<<    >>>>