18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.62


tam eva śaraṇaḿ gaccha
sarva-bhāvena bhārata
tat-prasādāt parāḿ śāntiḿ
sthānaḿ prāpsyasi śāśvatam


tam — Talle; eva — kindlasti; śaraṇam gaccha — alistu; sarva-bhāvena — igas suhtes; bhārata — oo, Bharata poeg; tat-prasādāt — Tema armu läbi; parām — transtsendentaalse; śāntim — rahu; sthānam — elupaiga; prāpsyasi — sa saad; śāśvatam — igavese.

TÕLGE

Oo, Bharata järglane, alistu täielikult Temale. Tema armust saavutad sa transtsendentaalse rahu ning jõuad kõrgeimasse ja igavesse elupaika.


SELGITUS

Seega peab elusolend alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele, kes asetseb igaühe südames. See vabastab ta kõikidest selle materiaalse eksistentsi kannatustest. Alistudes Jumala Kõrgeimale Isiksusele, inimene mitte üksnes ei vabane selle elu kannatustest, vaid jõuab lõpptulemusena Kõigekõrgema Jumalani. Jumala transtsendentaalset maailma kirjeldatakse vedakirjanduses ("Ṛg Veda" 1.22.20) sõnadega tad viṣṇoḥ paramaḿ padam. Kuna kogu loome on Jumala kuningriik, on kõik materiaalne tegelikult samuti vaimne, kuid sõnad paramaḿ padam viitavad just nimelt kõrgeimale elupaigale, mida nimetatakse vaimseks taevaks ehk Vaikuṇṭhaks.

"Bhagavad-gītā" viieteistkümnendas peatükis öeldakse: sarvasya cāhaḿ hṛdi sanniviṣṭaḥ. "Jumal asub igaühe südames." Seega tähendab soovitus alistuda südames asetsevale Ülihingele seda, et inimene peaks alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele, Kṛṣṇale. Arjuna on juba tunnistanud Kṛṣṇat kui Kõigekõrgemat. Seda kinnitas ta kümnendas peatükis sõnadega paraḿ brahma paraḿ dhāma. Arjuna on tunnistanud Kṛṣṇat kui Jumala Kõrgeimat Isiksust ja kõikide elusolendite kõrgeimat elupaika, ning seda mitte üksnes isikliku kogemuse põhjal, vaid toetudes ka sellistele suurtele autoriteetidele nagu Nārada, Asita, Devala ja Vyāsa.

<<<<    >>>>