Täies Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene pole liialt mures oma igapäevase eluga liituvate kohustuste täitmise üle. Rumalad inimesed ei mõista seda suurt vabadust kõikidest muredest. Sellele, kes tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, saab Jumal Kṛṣṇa kõige lähedasemaks sõbraks. Kṛṣṇa aga hoolitseb alati Oma sõbra heaolu eest. Ta annab End Oma sõbrale, kes täie pühendumusega töötab kakskümmend neli tundi ööpäevas Jumala rõõmustamise nimel. Seepärast ei tohiks keegi lasta end elu kehalistele arusaamadele tugineva vale ego poolt eksitada. Inimene ei tohiks ekslikult pidada end materiaalse looduse seadustest sõltumatuks ega arvata, et ta võib toimida just nii nagu tahab. Inimene viibib materiaalse looduse rangete seaduste ülemvõimu all. Kuid niipea, kui ta hakkab tegutsema Kṛṣṇa teadvuses, saavutab ta vabanemise ning saab vabaks kõikidest materiaalsetest kimbatustest. Ei tohi unustada, et see, kes ei tegutse Kṛṣṇa teadvuses, kaob materiaalse maailma keerises, sünni ja surma ookeanis. Ükski tingimustest sõltuv hing ei tea iseenesest, mida teha ja mida mitte, kuid Kṛṣṇa teadvuses tegutsev inimene omab tegevusvabadust, sest Kṛṣṇa Ise tema südames julgustab teda tegutsema ning vaimne õpetaja annab kinnituse selle kohta, kas üks või teine tegevus on õige.