18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.22


yat tu kṛtsna-vad ekasmin
kārye saktam ahaitukam
atattvārtha-vad alpaḿ ca
tat tāmasam udāhṛtam


yat — see, mis; tu — aga; kṛtsna-vat — kui kõik kõiges; ekasmin — ühes; kārye — töös; saktam — kiindunud; ahaitukam — põhjuseta; atattva-artha-vat — teadmisteta tegelikkusest; alpam — väga vähene; ca — ja; tat — see; tāmasam — pimeduse guṇas; udāhṛtam — öeldakse olevat.

TÕLGE

Ning need teadmised, mis ei sisalda tõde, mis annavad väga vähest informatsiooni ning mille läbi inimene on kiindunud ühesugusesse töösse, pidades seda kõigeks kõiges, kuuluvad pimeduse guṇasse.


SELGITUS

Tavalise inimese "teadmised" kuuluvad alati pimeduse ehk teadmatuse guṇasse, sest tingimustest sõltuvas elus sünnib iga elusolend teadmatuse guṇasse. See, kes ei arenda oma teadmisi autoriteetide või pühakirjade juhenduste kaudu, omab üksnes selle kehaga piirduvaid teadmisi. Teda ei huvita toimimine pühakirjade juhenduste kohaselt. Tema Jumal on raha, teadmised aga tähendavad tema jaoks kehaliste nõudmiste rahuldamist. Sellistel teadmistel pole Absoluutse Tõega midagi pistmist. Tema teadmised meenutavad rohkemal või vähemal määral loomade teadmisi: need on teadmised söömisest, magamisest, enesekaitsest ja paaritumisest. Sellised teadmised tunnistatakse siinkohal teadmatuse guṇast sündinuiks. Teisisõnu öeldes nimetatakse sellest kehast kõrgemale jäävaid, vaimset hinge puudutavaid teadmisi teadmisteks vooruse guṇas; selliseid teadmisi, mis tekitavad mitmesuguseid teooriaid ja doktriine ilmaliku loogika ja mõttespekulatsioonide varal, nimetatakse teadmisteks kire guṇas ning teadmisi, mis räägivad üksnes kehalisest heaolust, peetakse teadmisteks teadmatuse guṇas.

<<<<    >>>>