18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.18


jñānaḿ jñeyaḿ parijñātā
tri-vidhā karma-codanā
karaṇaḿ karma karteti
tri-vidhaḥ karma-sańgrahaḥ


jñānam — teadmised; jñeyam — teadmiste objekt; parijñātā — teadja; tri-vidhā — kolme liiki; karma — töö; codanā — ajend; karaṇam — meeled; karma — töö; kartā — tegija; iti — sel moel; tri-vidhaḥ — kolme liiki; karma — töö; sańgrahaḥ — kogumine.

TÕLGE

Teadmised, teadmiste objekt ja teadja on kolm tegevuse ajendeiks olevat tegurit; meeled, töö ja tegija on kolm tegevuse koostisosa.


SELGITUS

Igapäevaseks tööks on kolm ajendit: teadmised, teadmiste objekt ja teadja. Töövahendeid, tööd ennast ja töötajat nimetatakse töö koostisosadeks. Iga inimese poolt tehtud töö sisaldab neid elemente. Enne tööle hakkamist peab olema mingi ajend, mida nimetatakse inspiratsiooniks. Enne töö tegemist inimene mõtleb, kuidas seda tööd teha, ning seda nimetatakse peenekoeliseks töötamiseks, mis viib seejärel füüsilise tegevuseni. Tegutsemisele eelnevad mõtlemise, tundmise ja tahtmise psühholoogilised protsessid ning neid nimetatakse ajendeiks. Inspiratsioon töö tegemiseks on sama nii siis, kui see on saadud pühakirjadest, kui ka siis, kui selle on andnud vaimse õpetaja juhendused. Sel moel inspiratsiooni saanud töötegija faktiline tegevus toimub meeltega, sealhulgas mõistusega, mis on kõikide meelte keskuseks. Kõikide tegevuse koostisosade kogusummat nimetatakse terviklikuks tööks.

<<<<    >>>>