18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.1


arjuna uvāca

sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana


arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; sannyāsasya — loobumuse; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; tattvam — tõde; icchāmi — ma soovin; veditum — mõista; tyāgasya — loobumuse; ca — samuti; hṛṣīkeśa — oo, meelte valitseja; pṛthak — erinevalt; keśi-niṣūdana — oo, deemon Keśī tapja.

TÕLGE

Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse [sannyāsa] eesmärki.


SELGITUS

Tegelikult lõpeb "Bhagavad-gītā" seitsmeteistkümnenda peatükiga. Käesolev, kaheksateistkümnes peatükk on vaid kokkuvõttev lisa eespool arutatud teemadele. Igas "Bhagavad-gītā" peatükis rõhutab Jumal Kṛṣṇa, et elu lõplik eesmärk on Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud teenimine. Kaheksateistkümnendas peatükis kirjeldatakse sedasama lühidalt kui kõige salajasemat teadmiste teed. Esimeses kuues peatükis rõhutati pühendunud teenimist: yoginām api sarveṣām... "Kõikidest joogidest ja transtsendentalistidest on kõrgeim see, kes mõtleb alati Minust eneses." Järgnenud kuues peatükis arutleti puhta pühendunud teenimise, selle olemuse ja tegevuste üle. Viimases kuues peatükis räägitakse teadmistest, loobumusest, materiaalsetest ja transtsendentaalsetest tegevustest ning pühendunud teenimisest. Järeldusena on öeldud, et kõik tegevused tuleks siduda Kõigekõrgema Jumalaga, kes on esindatud sõnades oḿ tat sat, mis viitavad Kõrgeimale Isikule Viṣṇule. "Bhagavad-gītā" kolmandas osas on selgelt öeldud, et elu lõplikuks eesmärgiks on pühendunud teenimine ja ei midagi muud. Seda kinnitavad nii minevikus elanud ācāryad kui ka "Brahma-sūtra" ehk "Vedānta-sūtra". Mõningad impersonalistid peavad ennast "Vedānta-sūtra" ainuõigeteks selgitajateks, kuid tegelikult on "Vedānta-sūtra" mõeldud pühendunud teenimise mõistmiseks, sest Jumal Ise on "Vedānta-sūtra" kokkupanijaks ja tundjaks. Seda kirjeldatakse viieteistkümnendas peatükis. Iga pühakirja ja iga "Veda" eesmärgiks on õpetada inimestele Jumala pühendunud teenimist — nii öeldakse "Bhagavad-gītās".

Nii nagu teises peatükis anti ülevaade kõikidest "Bhagavad-gītā" teemadest, on käesolev, kaheksateistkümnes peatükk kokkuvõte kõikidest "Bhagavad-gītās" antud juhendustest. Siin öeldakse, et elu eesmärk on jõuda loobumuste läbi transtsendentaalsele tasandile, kõrgemale kõikidest materiaalse looduse guṇadest. Arjuna tahab, et Kṛṣṇa selgitaks talle kahte "Bhagavad-gītās" käsitletud teemat: loobumust (tyāga) ja loobumuslikku elukorraldust (sannyāsa). Seetõttu küsib ta nende kahe sõna tähendust.

Tähelepanuväärsed on käesolevas värsis ka kasutatud nimed, millega Arjuna Kṛṣṇa poole pöördub: Hṛṣīkeśa ja Keśi-niṣūdana. Hṛṣīkeśa on Kṛṣṇa, kõikide meelte valitseja, kes võib alati aidata meil saavutada mõistuses selgust. Arjuna palub Kṛṣṇal kõik arutatu kokku võtta nii, et ta võiks saavutada meelerahu. Tal on ikkagi veel mõningad kahtlused, ent kahtlusi võrreldakse deemonitega. Seepärast nimetab Arjuna Kṛṣṇat Keśi-niṣūdanaks. Keśi oli üks hirmuäratavamaid deemoneid, kelle Jumal tappis, ning nüüd palub Arjuna, et Kṛṣṇa tapaks tema kahtluste deemoni.

<<<<    >>>>