17. Peatükk: Usu jaotused |
Sõnad praśaste karmaṇi ehk "ettekirjutatud kohustused" viitavad sellele, et vedakirjanduses on ette kirjutatud mitmeid tegevusi, mille eesmärgiks on puhastada inimese eksistentsi alates sündimisest kuni surmani. Sellised puhastumisprotsessid on mõeldud elusolendi lõplikuks vabanemiseks. Kõikide nende tegevuste juures soovitatakse lausuda oḿ tat sat. Sõnad sad-bhāve ja sādhu-bhāve viitavad transtsendentaalsele positsioonile. Kṛṣṇa teadvuses tegutsemist nimetatakse sattvaks ning seda isikut, kes on täielikult teadlik tegevustest Kṛṣṇa teadvuses, nimetatakse sādhuks. "Śrīmad-Bhāgavatamis" (3.25.25) öeldakse, et transtsendentaalsed teemad saavad selgeks pühendunutega suheldes. Seda öeldakse sõnadega satāḿ prasańgāt. Ilma hea suhtlemiseta ei saa inimene omandada transtsendentaalseid teadmisi. Kui vaimne õpetaja pühitseb õpilast või annab talle püha nööri, lausub ta samuti oḿ tat sat. Samamoodi on kõik yajñad suunatud Kõigekõrgemale, keda tähistavad sõnad oḿ tat sat. Sõna tad-arthīyam tähendab selle teenimist, mis esindab Kõigekõrgemat. Selle all mõeldakse ka selliseid teenistusi nagu Jumalale templis toidu valmistamist või muudes töödes kaasaaitamist — üldse kõiki töid, mille eesmärgiks on Jumala hiilguse kuulutamine. Seega kasutatakse neid kõrgeimaid sõnu oḿ tat sat mitmel viisil selleks, et muuta kõik tegevused täiuslikeks ning terviklikeks.