Neljanda peatüki kolmekümne üheksandas värsis öeldakse, et inimene, kes on ustav mõnele kindlale religioossele tegevusele, tõuseb järk-järgult teadmiste tasandile ning saavutab lõpptulemusena rahu ja õitsengu kõrgeima täiuslikkuse tasandi. Kuueteistkümnendas peatükis jõutakse aga järeldusele, et see, kes ei järgi pühakirjades kehtestatud printsiipe, on asura ehk deemon, ning see, kes neid printsiipe järgib, on deva ehk pooljumal. Kui inimene aga järgib usuga teatud printsiipe, millest ei räägita pühakirjades, milline on siis tema positsioon? See on Arjuna kahtlus, mille Kṛṣṇa järgnevalt hajutab. Ning kas need inimesed, kes peavad mõnd inimest Jumalaks ning teenivad teda täies usus, viibivad vooruses, kires või teadmatuses? Kas sellised inimesed jõuavad elus täiuslikkuseni? Kas need inimesed, kes ei järgi pühakirjade reegleid, kuid usuvad midagi ja teenivad mõnd jumalat või pooljumalat, saavutavad oma püüdlustes edu? Need on küsimused, mida Arjuna Kṛṣṇale esitab.