Jumal Kṛṣṇa julgustas Arjunat, öeldes, et viimane pole sündinud deemonlike omadustega. Lahingusse astumine polnud Arjuna poolt deemonlik, sest ta kaalutles, millised on lahingusse astumise plussid ja miinused. Ta mõtles, kas selliseid lugupeetavaid isiksusi nagu Bhīṣma ja Droṇa tappa või mitte, seega polnud tema tegutsemine juhitud vihast, võltsprestiizèist või kõrkusest. Seepärast polnud selline tegutsemine tingitud deemonlikest omadustest. Seda, kui kṣatriya, sõdalane, laseb nooli vaenlase pihta, peetakse transtsendentaalseks tegevuseks ning sellise kohuse täitmisest keeldumine on kṣatriya poolt deemonlik. Seepärast polnud Arjunal põhjust muretseda. Igaüks, kes järgib teatud ühiskonnajaotuse reguleerivaid printsiipe, asetseb transtsendentaalsel tasandil.