16. Peatükk: Jumalikud ja deemonlikud omadused

Bhagavad-gītā nii nagu see on 16.11-12


cintām aparimeyāḿ ca
pralayāntām upāśritāḥ
kāmopabhoga-paramā
etāvad iti niścitāḥ


āśā-pāśa-śatair baddhāḥ
kāma-krodha-parāyaṇāḥ
īhante kāma-bhogārtham
anyāyenārtha-sañcayān


cintām — hirme ja muresid; aparimeyām — mõõtmatuid; ca — ja; pralaya-antām — surmahetkeni; upāśritāḥ — olles pöördunud varjupaiga leidmiseks; kāma-upabhoga — meelte rahuldamine; paramāḥ — elu kõrgeim eesmärk; etāvat — sedasi; iti — sel viisil; niścitāḥ — olles kindlaks teinud; āśā-pāśa — lootuse võrku langenud; śataiḥ — sadadena; baddhāḥ — olles seotud; kāma — iha; krodha — ja viha; parāyaṇāḥ — omades alati sellist suhtumist; īhante — nad ihaldavad; kāma — iha; bhoga — meelelised naudingud; artham — eesmärgil; anyāyena — ebaseaduslikult; artha — rikkuse; sañcayān — kogumist.

TÕLGE

Nad usuvad, et meelte rahuldamine on inimtsivilisatsiooni esmane vajadus. Seepärast vaevlevad nad elu lõpuni tohututes muredes. Olles seotud sadade tuhandete himude võrku ning iha ja viha merre uppununa, koguvad nad ebaseaduslike vahenditega endale raha meelelisteks naudinguteks.


SELGITUS

Deemonlikud inimesed peavad meelelisi naudinguid elu lõppeesmärgiks ning sellest kontsteptsioonist ei loobu nad elu lõpuni. Nad ei usu elusse pärast surma ega sedagi, et elusolend omandab erinevaid kehasid vastavalt oma karmale ehk selles maailmas sooritatud tegudele. Nende eluplaanid on lõputud. Nad teevad üha uusi plaane, millest nad ühtegi lõpuni ellu ei vii. Me teame oma kogemusest juhtumit, kui inimene surivoodil palus arstil pikendada tema elu nelja aasta võrra, sest ta polnud jõudnud veel oma plaane ellu viia. Sellised rumalad inimesed ei tea, et ükski arst ei oma tegelikult võimu kellegi elu kasvõi hetkegi pikendada. Kui aeg on tulnud, ei arvestata enam inimese soovidega. Looduse seadused ei võimalda kellelegi nautida sekunditki rohkem, kui talle määratud.

Deemonlik inimene, kes ei usu ei Jumalasse ega Ülihinge temas eneses, sooritab enese meeleliseks rahuldamiseks kõikvõimalikke patuseid tegusid. Ta ei tea, et tema südames istub kõikide tegevuste tunnistaja, Ülihing, kes jälgib individuaalse hinge tegusid. Nagu kirjeldatud "Upaniṣadides", on Ülihing ja individuaalne hing kui kaks ühel puul istuvat lindu. Üks neist lindudest tegutseb ning kogeb puu viljade maitsmisest naudinguid või kannatusi, samas kui teine lind on kõikide tema tegevuste tunnistajaks. Kuid deemonid ei oma vedalikke teadmisi ega ka usku, seepärast arvavad nad, et enese meeleliseks rahuldamiseks võivad nad teha kõike, hoolimata oma tegude tagajärgedest.

<<<<    >>>>