15. Peatükk: Kõrgeima Isiku jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 15.5


nirmāna-mohā jita-sańga-doṣā
adhyātma-nityā vinivṛtta-kāmāḥ
dvandvair vimuktāḥ sukha-duḥkha-saḿjñair
gacchanty amūḍhāḥ padam avyayaḿ tat


niḥ — ilma; māna — võltsprestiizè; mohāḥ — ja illusioon; jita — olles alistanud; sańga — suhtluse; doṣāḥ — vead; adhyātma — vaimsetes teadmistes; nityāḥ — igavikus; vinivṛtta — irdunud; kāmāḥ — ihast; dvandvaiḥ — kahesustest; vimuktāḥ — vabanenud; sukha-duḥkha — õnn ja kannatused; saḿjñaiḥ — nimetatud; gacchanti — saavutavad; amūḍhāḥ — häirimatud; padam — olukorda; avyayam — igavest; tat — seda.

TÕLGE

Sellesse vaimsesse kuningriiki jõuavad need, kes on vabad võltsprestiizèist, illusioonist ja valedest suhetest, kes mõistavad igavest, kes on vabad materiaalsest ihast ning õnne ja kannatuste kahesustest, ning kes segadusse sattumata teavad alati, kuidas alistuda Kõrgeimale Isikule.


SELGITUS

Siin kirjeldatakse väga selgelt alistumise protsessi. Esimeseks eelduseks on, et inimene ei lase end eksitada uhkusest. Kuna tingimustest sõltuv hing on isekas, pidades end materiaalse looduse valitsejaks, on tal väga raske alistuda Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Arendades tõelisi teadmisi, peab inimene mõistma, et tegelikult ei ole ta materiaalse looduse valitseja, vaid et selleks on Jumala Kõrgeim Isiksus. Kui inimene on vaba uhkuse pettekujutelmadest, võib ta alustada Jumalale alistumise protsessiga. Selle jaoks, kes ootab materiaalses maailmas alati austust, ei ole Kõrgeimale Isiksusele alistumine võimalik. Uhkus tuleneb illusioonist, sest ehkki inimene tuleb siia vaid hetkeks ning lahkub peagi taas, omab ta rumalat arvamust, et tema on selle maailma valitseja. Sedasi teeb ta asjad enda jaoks keeruliseks ning satub pidevalt hätta. Kogu maailm tegutseb selle kujutelma lummuses. Inimesed arvavad, et see planeet kuulub inimühiskonnale ning nad jagavad seda, arvates ekslikult, et see on nende omand. Sellest ekslikust arvamusest, et inimühiskond on selle maailma omanik, tuleb vabaneda. Kui inimene on seda teinud, vabaneb ta kõikidest perekondlikest, ühiskondlikest ja rahvuslikest kiindumustest tulenevatest valedest suhetest, mis seovad meid selle materiaalse maailmaga. Pärast nendest vabanemist peab inimene hakkama arendama vaimseid teadmisi. Inimene peab arendama teadmisi sellest, mis talle tegelikult kuulub ning mis mitte. Ning kui inimene mõistab asju sellistena nagu need on, vabaneb ta kõikidest kahesuslikest arusaamadest nagu õnn ja kannatused või nauding ja valu. Ta omandab täielikud teadmised ning siis saab ta alistuda Jumala Kõrgeimale Isiksusele.

<<<<    >>>>