15. Peatükk: Kõrgeima Isiku jooga |
Mitte keegi, ei ükski vabanenud ega tingimustest sõltuv hing, ei saa ületada Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat. Seepärast on Ta võimsaim kõikidest isiksustest. Sellest värsist ilmneb selgelt, et elusolendid ja Jumala Kõrgeim Isiksus on indiviidid. Erinevus seisneb selles, et elusolend ei saa ei tingimustest sõltuvas ega ka mitte vabanenud seisundis, ületada Jumala Kõrgeima Isiksuse käsitlematuid jõude. Oleks vale arvata, et Kõigekõrgem Jumal ja elusolendid asuvad samal tasandil ning on igas suhtes võrdsed, sest Jumal omab alati ülema ja elusolendid alluva positsiooni. Sõna uttama on selles värsis väga oluline. Keegi ei saa ületada Jumala Kõrgeimat Isiksust.
Sõna loke tähendab "smṛti pühakirjades (pauruṣa āgama)". Nagu kinnitab "Nirukti" sõnaraamat: lokyate vedārtho 'nena. "Vedade" eesmärki selgitatakse smṛti pühakirjades."
"Vedades" kirjeldatakse ka Kõigekõrgema Jumala paikset, Paramātmā aspekti. "Vedadest" ("Chāndogya Upaniṣad" 8.12.3) võime leida järgmise värsi: tāvad eṣa samprasādo 'smāc charīrāt samutthāya paraḿ jyoti-rūpaḿ sampadya svena rūpeṇābhiniṣpadyate sa uttamaḥ puruṣaḥ. "Kehast lahkudes siseneb Ülihing impersonaalsesse brahmajyotisse. Seejärel jääb Ta Oma avaldumisvormina Oma vaimsesse asupaika. Seda Kõrgeimat nimetatakse Kõrgeimaks Isiksuseks." See tähendab, et Kõrgeim Isiksus levitab Enda ümber Oma vaimset sära, mis on algne valguse allikas. Sel Kõrgeimal Isiksusel on ka paikne aspekt, Paramātmā. Satyavatī ja Parāśara pojana sündides selgitas Ta Vyāsadeva inkarnatsioonina vedalikke teadmisi.