14. Peatükk: Materiaalse looduse kolm gunat

Bhagavad-gītā nii nagu see on 14.2


idaḿ jñānam upāśritya
mama sādharmyam āgatāḥ
sarge 'pi nopajāyante
pralaye na vyathanti ca


idam — need; jñānam — teadmised; upāśritya — leides varjupaiga; mama — Minu; sādharmyam — sama looduse; āgatāḥ — olles saavutanud; sarge api — isegi loomises; na — mitte kunagi; upajāyante — sünnivad; pralaye — hävitamises; na — ega; vyathanti — on häiritud; ca — samuti.

TÕLGE

Neis teadmistes veendununa suudab inimene saavutada Minuga samase transtsendentaalse looduse. Selle saavutanud, ei pea ta enam loomise hetkel uuesti sündima ning sel juhul ei häiri teda enam ka selle maailma hävitamine.


SELGITUS

Olles omandanud täiuslikud transtsendentaalsed teadmised, omandab inimene Jumala Kõrgeima Isiksusega samad omadused, saades vabaks korduvast sünnist ja surmast. See ei tähenda aga enda kui individuaalse hinge identiteedi kaotamist. Vedakirjanduses antakse mõista, et vabanenud hinged, kes on jõudnud vaimse taeva transtsendentaalsetele planeetidele, näevad alati Kõigekõrgema Jumala lootosjalgu, ning teenivad Teda transtsendentaalse armastusega. Seega ei kaota pühendunud oma individuaalset identiteeti ka mitte pärast vabanemist.

Tavaliselt on need teadmised, mida me materiaalses maailmas saame, saastatud materiaalse looduse kolmest guṇast. Teadmisi, mis ei ole saastatud looduse kolmest guṇast, nimetatakse transtsendentaalseteks teadmisteks. Niipea kui inimene on mõistnud neid transtsendentaalseid teadmisi, tõuseb ta Kõrgeima Isiksusega samale tasandile. Need, kes ei oma mingeid teadmisi vaimsest taevast, arvavad, et vabanedes materiaalsetest tegevustest, mis on omased materiaalsele kehale, muutub nende vaimne "mina" kehatuks ning eristamatuks. Kuid samuti nagu materiaalses maailmas, eksisteerib mitmekesisus ka vaimses maailmas. Sellised teadmatuses viibijad usuvad, et vaimne eksistents on vastand materiaalsele mitmekesisusele. Kuid tegelikult omandab elusolend vaimsesse taevasse jõudes vaimse keha. Vaimses maailmas sooritatakse vaimseid tegevusi ning vaimset elukorraldust nimetatakse pühendumuslikuks eluks. Öeldakse, et vaimse maailma keskkond on puhas ning iga elusolend omab seal Kõigekõrgema Jumalaga samaseid omadusi. Selliste teadmiste omandamiseks peab inimene arendama endas vaimseid omadusi. Inimest, kes arendab endas vaimseid omadusi, ei mõjuta enam ei materiaalse maailma loomine ega hävitamine.

<<<<    >>>>