13. Peatükk: Loodus, nautija ja teadvus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 13.4


tat kṣetraḿ yac ca yādṛk ca
yad-vikāri yataś ca yat
sa ca yo yat-prabhāvaś ca
tat samāsena me śṛṇu


tat — see; kṣetram — tegevusvälja; yat — mis; ca — samuti; yādṛk — nii nagu see on; ca — samuti; yat — mida omades; vikāri — muutub; yataḥ — millest; ca — samuti; yat — mida; saḥ — tema; ca — samuti; yaḥ — kes; yat — mida omades; prabhāvaḥ — mõju; ca — samuti; tat — seda; samāsena — kokkuvõttes; me — Minult; śṛṇu — mõista.

TÕLGE

Nüüd kuula, palun, Minu lühikest kirjeldust sellest tegevusväljast — sellest, milline see on, kuidas see muutub, millest see on sündinud, kes on selle tegevusvälja tundja ning kuidas ta seda tegevusvälja mõjutab.


SELGITUS

Jumal kavatseb nüüd selgitada nii tegevusvälja kui ka selle tundja algolemuslikke positsioone. Inimene peab teadma, kuidas see keha on loodud, millistest elementidest see koosneb, kelle kontrolli all keha tegutseb, kuidas leiavad aset kehalised muutused, millest need muutused tulenevad, mis on nende muutuste põhjused, mis on nende muutuste mõte, milline on individuaalse hinge lõplik eesmärk ning milline on individuaalse hinge tegelik keha. Samuti peab inimene teadma, millised on individuaalse, elava hinge ning Ülihinge vahelised erinevused, kuidas nad mõjutavad tegevusvälja ning millised on nende võimed jne. Inimene peab püüdma mõista "Bhagavad-gītāt" otseselt Jumala Kõrgeimalt Isiksuselt, sest sedasi leiab ta vastused kõikidele eespool loetletud küsimustele. Seejuures tuleb aga hoiduda pidamast igaühe südames viibivat Jumala Kõrgeimat Isiksust samaks individuaalse hinge ehk jīvaga. See tähendaks võimelise samastamist võimetuga.

<<<<    >>>>