13. Peatükk: Loodus, nautija ja teadvus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 13.34


yathā prakāśayaty ekaḥ
kṛtsnaḿ lokam imaḿ raviḥ
kṣetraḿ kṣetrī tathā kṛtsnaḿ
prakāśayati bhārata


yathā — nagu; prakāśayati — valgustab; ekaḥ — üks; kṛtsnam — kogu; lokam — universumit; imam — seda; raviḥ — Päike; kṣetram — seda keha; kṣetrī — hing; tathā — samamoodi; kṛtsnam — kõike; prakāśayati — valgustab; bhārata — oo, Bharata poeg.

TÕLGE

Oo, Bharata poeg, samamoodi nagu Päike valgustab üksinda kogu universumit, valgustab kehas asetsev elusolend kogu keha teadvusega.


SELGITUS

Teadvuse kohta eksisteerib suur hulk erinevaid teooriaid. "Bhagavad-gītās" tuuakse siinkohal näide Päikesest ja päikesevalgusest. Nii nagu Päike valgustab ühes paigas asudes kogu universumit, valgustab väike osake, vaimne hing, kogu keha teadvusega, ehkki ta asetseb keha südames. Seega on teadvus kinnitus hinge kohalolekust, nii nagu päikesevalgus on kinnitus Päikese kohalolust. Kui hing viibib kehas, läbib kogu keha teadvus, ning niipea kui hing kehast lahkub, kaotab keha teadvuse. Iga arukas inimene suudab seda selgesti mõista. Teadvus ei ole seega materiaalsete elementide kombinatsioon. See on elusolendi kohaloleku tunnuseks. Elusolendi teadvus, ehkki omadustelt samane kõrgeima teadvusega, ei ole kõrgeim, sest ühe elusolendi teadvus ei levi teistesse kehadesse. Kuid Ülihing, kes viibib iga elusolendi kehas individuaalse hinge sõbrana, omab teadvust kõikidest kehadest. Selles seisneb erinevus kõrgeima teadvuse ja individuaalse teadvuse vahel.

<<<<    >>>>