Bhagavad-gītā nii nagu see on 13.32
anāditvān nirguṇatvāt
paramātmāyam avyayaḥ
śarīra-stho 'pi kaunteya
na karoti na lipyate
anāditvāt — igavikulisuse tõttu;
nirguṇatvāt — transtsendentaalse olemuse tõttu;
parama — väljaspool materiaalset loodust; ātmā — hing;
ayam — see; avyayaḥ — ammendamatu; śarīra-sthaḥ — kehas
elav; api — ehkki; kaunteya — oo, Kuntī poeg; na
karoti — ei tee kunagi midagi; na lipyate — ega satu ahelaisse.
TÕLGENeed, kes omavad nägemust igavikulisusest, näevad, et hävimatu
hing on transtsendentaalne, igavene ning materiaalse looduse guṇadest kõrgemal
seisev. Oo, Arjuna, hoolimata kokkupuutest materiaalse kehaga, ei tee hing
tegelikult midagi ega satu ka ahelaisse.
SELGITUSElusolend näib olevat sündinud materiaalse keha sündides, kuid
tegelikult on ta igavene. Ta ei ole kunagi sündinud ning ehkki ta viibib
materiaalses kehas, on ta ikkagi igavene ning transtsendentaalne. Seega pole
elusolendit kunagi võimalik hävitada. Oma looduse poolest on ta täis õndsust.
Ta ei soorita ise mitte mingeid materiaalseid tegevusi ning seepärast
tegevused, mis toimuvad tänu tema kokkupuutumisele materiaalse kehaga, ei
ahelda teda.
<<<< >>>>