Aktsepteerides materiaalset eksistentsi, langeb elusolend vaimsest positsioonist. Ent kui ta mõistab, et Kõigekõrgem asub Oma Paramātmā avaldumise näol kõikjal; kui ta suudab näha, et Jumala Kõrgeim Isiksus viibib igas elusolendis, siis ei lase ta hävitaval mõttelaadil end langema sundida ning sedasi areneb ta järk-järgult tasemeni, millelt võib pöörduda tagasi vaimsesse maailma. Üldiselt omab mõistus kalduvust meelelisteks naudinguteks, ent kui see pöörata Ülihinge poole, saavutab inimene vaimsete teadmiste mõistmises kohese arengu.