13. Peatükk: Loodus, nautija ja teadvus |
Jumal on selgitanud tegevusvälja ning tegevusvälja tundjat. Ta on samuti selgitanud meetodit, mille abil elusolend võib tegevusvälja tundjat tundma õppida. Nüüd hakkab Ta selgitama teadmiste objekte, esmalt hinge ning seejärel Ülihinge. Kui inimene omandab teadmised neist teadjatest — hingest ja Ülihingest — siis võib ta nautida elu nektarit. Nagu selgitatud teises peatükis, on elusolend igavene. Seda kinnitatakse ka siin. Ei ole olemas kuupäeva, millal jīva sündis, samuti pole võimalik välja selgitada selle jīvātmā Kõigekõrgemast Jumalast avaldumise ajalugu. Seetõttu on ta algusetu. Seda kinnitatakse vedalikus kirjanduses ("Kaṭha Upaniṣad" 1.2.18): na jāyate mriyate vā vipaścit. Keha tundja pole kunagi sündinud ning mitte kunagi ei saabu ka hetke, mil ta sureks, ning ta on täis teadmisi.
Kõigekõrgemat Jumalat kui Ülihinge kirjeldatakse vedakirjanduses ("Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.16) sõnadega pradhāna-kṣetrajña-patir guṇeśaḥ. See tähendab, et Jumal on keha parim tundja ning materiaalse looduse kolme guṇa valitseja. Smṛtis öeldakse: dāsa-bhūto harer eva nānyasvaiva kadācana. Elusolendid on igavesti Kõigekõrgema Jumala teenistuses. Seda kinnitas Oma õpetustes ka Jumal Caitanya. Seega viitab käesolevas värsis kirjeldatud Brahman individuaalsele hingele. Kui mõistet "Brahman" kasutatakse seoses elusolendiga, tuleb mõista, et elusolend on vijñāna-brahma, mitte ānanda-brahma. “nanda-brahma on Kõrgeim Brahman ehk Jumala Isiksus.