See, kes on rakendanud end Jumal Kṛṣṇa pühendunud teenimisse, elab otsestes suhetes Kõigekõrgema Jumalaga, mistõttu pole mingit kahtlust, et ta asub juba algusest peale transtsendentaalses positsioonis. Pühendunu ei ela materiaalsel tasandil — ta elab Kṛṣṇas. Jumala püha nimi ja Jumal Ise ei erine teineteisest mitte millegi poolest. Seega, kui pühendunu kordab Hare Kṛṣṇa mantrat, tantsivad nii Kṛṣṇa kui ka Tema sisemine energia pühendunu keelel. Kui pühendunu pakub Kṛṣṇale toitu, võtab Kṛṣṇa selle vahetult vastu, ning selle toidu jäänuseid süües pühendunu "Kṛṣṇaseerub", justkui täitub Kṛṣṇaga. See, kes ei praktiseeri sellist Jumala teenimist, ei suuda mõista, kuidas on see võimalik. Kuid just seda protsessi soovitatakse praktiseerida nii "Bhagavad-gītās" kui ka teistes vedaliku kirjanduse teostes.