12. Peatükk: Pühendunud teenimine

Bhagavad-gītā nii nagu see on 12.6-7


ye tu sarvāṇi karmāṇi
mayi sannyasya mat-parāḥ
ananyenaiva yogena
māḿ dhyāyanta upāsate


teṣām ahaḿ samuddhartā
mṛtyu-saḿsāra-sāgarāt
bhavāmi na cirāt pārtha
mayy āveśita-cetasām


ye — need, kes; tu — aga; sarvāṇi — kõik; karmāṇi — tegevused; mayi — Mulle; sannyasya — loovutades; mat-parāḥ — olles kiindunud Minusse; ananyena — täielikult; eva — kindlasti; yogena — sellise bhakti-jooga praktika läbi; mām — Minule; dhyāyantaḥ — mediteerides; upāsate — kummardavad; teṣām — nende; aham — Mina; samuddhartā — päästja; mṛtyu — surma; saḿsāra — materiaalses eksistentsis; sāgarāt — ookeanist; bhavāmi — Ma muutun; na — ei; cirāt — pärast pikka aega; pārtha — oo, Pṛthā poeg; mayi — Minule; āveśita — keskendunud; cetasām — nende, kelle mõistus.

TÕLGE

Kuid need, oo, Pṛthā poeg, kes kummardavad Mind, ohverdades kõik oma tegevused Minule ning pühendudes vankumatu usuga Minule, need, kes on rakendanud end Minu pühendunud teenimisse ning kes mediteerivad alati Minule, olles keskendanud oma mõistuse Minule, päästan Ma kiirelt sünni ja surma ookeanist.


SELGITUS

Siin öeldakse selgelt, et pühendunud on väga õnnelikud inimesed, sest Jumal päästab nad väga kiirelt surma ja sünni ookeanist. Puhta pühendunud teenimisega jõuab inimene arusaamani, et Jumal on võimas ning et individuaalne hing on Jumalale alluv. Tema kohuseks on teenida Jumalat, kui ta aga seda ei tee, teenib ta māyāt.

Nagu öeldud juba eespool, saab Kõigekõrgemale Jumalale austust avaldada üksnes Teda pühendunult teenides. Seepärast tuleb täielikult pühenduda Jumala teenimisele. Soovides Kṛṣṇani jõuda, peab inimene keskendama oma mõistuse täielikult Kṛṣṇale. Inimene peab töötama üksnes Kṛṣṇa heaks, olenemata sellest, millist tööd ta teeb. Selline on pühendunud teenimise nõue. Pühendunu ei soovi saavutada ühtegi teist eesmärki peale Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamise. Tema elu missiooniks on rahuldada Kṛṣṇat ning Kṛṣṇa rahuldamiseks on ta valmis ohverdama kõik, nii nagu Arjuna tegi seda Kurukṣetra lahingus. Protsess selle eesmärgi saavutamiseks on väga lihtne: inimene võib täita oma kohustusi ning korrata samal ajal Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Seda transtsendentaalset mantrat korrates kiindub pühendunu Jumala Isiksusse.

Kõigekõrgem Jumal lubab siinkohal, et Ta päästab viivitamatult Teda sel viisil teeniva puhta pühendunu materiaalse eksistentsi ookeanist. Need, kes on jooga praktiseerimises edasi jõudnud, võivad jooga protsessi abil kanda hinge vastavalt oma tahtele ükskõik millisele planeedile. Eksisteerib ka teisi võimalusi, kuid mis puutub pühendunutesse, siis öeldakse siin selgelt, et Jumal Ise võtab nad Enda juurde. Pühendunu ei pea ootama, kuni ta on omandanud suured kogemused, et end vaimsesse taevasse kanda.

"Varāha Purāṇas" öeldakse:



nayāmi paramaḿ sthānam
arcir-ādi-gatiḿ vinā
garuḍa-skandham āropya
yatheccham anivāritaḥ


Selle värsi mõte seisneb selles, et pühendunul pole hinge kandmiseks vaimsetele planeetidele vaja praktiseerida aṣṭāńga-joogat. Tema eest kannab hoolt Kõigekõrgem Jumal Ise. Ta ütleb siin selgelt, et Tema Ise päästab Oma pühendunu. Lapse eest kannavad hoolt tema vanemad ning seepärast ei pea laps muretsema. Ka pühendunu ei pea enese teisele planeedile kandmiseks praktiseerima eraldi joogat. Kõigekõrgem Jumal tuleb koheselt, Oma armust, Garuḍa linnu seljas istudes, Oma pühendunut materiaalsest eksistentsist päästma. Ehkki ookeani kukkunud inimene võib rabelda ja püüda end päästa, ei õnnestu see tal isegi siis, kui ta on ka suurte oskustega ujuja. Ent kui tuleb keegi, kes ta veest välja tõstab, siis on ta suuremate raskusteta pääsenud. Samamoodi tõstab Jumal Oma pühendunu välja materiaalse eksistentsi ookeanist. Selleks tuleb lihtsalt praktiseerida Kṛṣṇa teadvuse lihtsat meetodit ning rakendada end täielikult Jumala pühendunud teenimisse. Iga arukas inimene eelistab alati pühendunud teenimise teed igale teisele. "Nārāyaṇīyas" kinnitatakse seda järgmiselt:


yā vai sādhana-sampattiḥ
puruṣārtha-catuṣṭaye
tayā vinā tad āpnoti
naro nārāyaṇāśrayaḥ


Antud värsi mõte on selles, et inimene ei peaks tegelema erinevate karmaliste tegevustega või teadmiste arendamisega mõttespekulatsioonide abil. See, kes on pühendunud Kõrgeimale Isiksusele, saavutab ka kõik need positiivsed resultaadid, mida on võimalik saada teisi joogaprotsesse, mõttespekulatsioone, rituaale, ohverdusi, heategevust jne praktiseerides. See on pühendunud teenimise eriline õnnistus.

Lihtsalt korrates Kṛṣṇa püha nime: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, võib Jumala pühendunu lihtsalt ja õnnelikult kõrgeimasse sihtpunkti jõuda. Ühegi teise religiooni meetodi abil sama tulemust saavutada pole võimalik.

"Bhagavad-gītā" kokkuvõte antakse kaheksateistkümnendas peatükis, kus öeldakse:



sarva-dharmān parityajya
mām ekaḿ śaraṇaḿ vraja
ahaḿ tvāḿ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ


Inimene peaks loobuma kõikidest teistest eneseteadvustamise protsessidest ning lihtsalt teenima pühendunult Jumalat, viibides Kṛṣṇa teadvuses. See võimaldab inimesel jõuda elu kõrgeima täiuslikkuseni. Ta ei pea muretsema eelmistes eludes sooritatud pattude pärast, sest Kõigekõrgem Jumal Ise kannab tema eest täielikult hoolt. Seepärast pole mõtet asjatult üritada end ise vaimse eneseteadvustamise kaudu päästa. Leidku kõik varju kõikvõimsa Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa juures! See on elu kõrgeim täiuslikkus.

<<<<    >>>>