12. Peatükk: Pühendunud teenimine

Bhagavad-gītā nii nagu see on 12.15


yasmān nodvijate loko
lokān nodvijate ca yaḥ
harṣāmarṣa-bhayodvegair
mukto yaḥ sa ca me priyaḥ


yasmāt — kelle poolt; na — mitte kunagi; udvijate — on ärritatud; lokaḥ — inimesed; lokāt — inimeste poolt; na — mitte kunagi; udvijate — on häiritud; ca — samuti; yaḥ — igaüks, kes; harṣa — õnnest; amarṣa — kannatustest; bhaya — hirmust; udvegaiḥ — ja muredest; muktaḥ — vabastatud; yaḥ — kes; saḥ — igaüks; ca — samuti; me — Mulle; priyaḥ — väga kallis.

TÕLGE

See, kes ei sega kedagi ega lase kellelgi ennast häirida, kes ei kaota tasakaalu ei õnnes ega kannatustes, ei hirmus ega mures, on Mulle väga kallis.


SELGITUS

Siin kirjeldatakse veel mõningaid pühendunu omadusi. Puhas pühendunu ei sega kedagi ega põhjusta kellelegi muret, hirmu või rahulolematust. Kuna pühendunu on kõigi vastu lahke, ei põhjusta ta kellelegi muret. Kui aga teised inimesed püüavad tema rahu häirida, ei lase ta ennast sellest segada. Jumala armust on ta õppinud säilitama rahu, sõltumata välistest teguritest. Kuna pühendunu on alati süvenenud Kṛṣṇa teadvusse ning hõivatud pühendunud teenimisega, ei mõjuta teda sellised materiaalsed tingimused. Materialistlik inimene kogeb suurt rõõmu, kui leidub midagi, millega rahuldada oma meeli ja keha, ning kui ta näeb, et teised saavad lubada endale meelelisi naudinguid, mida temal ei ole, siis on ta kurb ja kade. Kui on oodata vaenlase kättemaksu, siis on ta hirmul, ning kui ta ei suuda edukalt läbi viia midagi planeeritut, on ta masenduses. Pühendunu, kes on kõigi nende rahu rikkuvate tegurite suhtes alati transtsendentaalne, on Kṛṣṇale väga kallis.

<<<<    >>>>